Krister Paris kirjutab Eesti Päevalehes Euroopa Komisjoni tehtud ettepanekust alkoholiaktsiisi miinimummäärade tõstmiseks.

Võitlust kõrgemate aktsiiside nimel juhivad Põhjamaad eesotsas Soomega. Euroopa Komisjon tuli läinud reedel välja ettepanekuga tõsta joovastavate jookide miinimumaktsiise kuni kolmandiku võrra. Komisjon tahab, et aktsiisid käiksid käsikäes vähemalt inflatsiooniga, pealegi kergitas euroliit viimati ühist maksu-määra 1992. aastal.

Tegelikkuses mõjutavad kõrgemad maksumäärad vaid üksikuid maid. Paljudes riikides, eriti Põhjamaades on aktsiisid miinimumist märgatavalt kõr-gemad. Nii võtab Soome liitri keskmise õlle pealt maksudeks 1,42 eurot (22 krooni), samas kui Tšehhi, Läti ja Malta küsivad üheksa eurosenti (1,4 krooni). Üheksa senti on ka Euroopa Liidu miinimum, mida Eesti ületab enam kui kaks korda (v.a väiketootjatele).

Euroopa Komisjoni pani tegutsema juunis koostatud raport, mille järgi juuakse Euroopas kaks korda rohkem kui ükskõik kus mujal maailmas. Veerand Euroopa meestest ning kümnendik naistest libistab vägijooke kõrist alla rohkem, kui soovitatavaks peetakse. N-ö jommitamine põhjustab haigustest 7,4 protsenti ehk rohkem kui rasvumine. Siiski pole kindel, et üleeuroopaline maksude tõstmine läbi läheb.

Eriti on sellele vastu traditsioonilised õllemaad Saksamaa, Suurbritannia ja Tšehhi, kellest viimast puudutaks miinimummäärade tõstmine otseselt. Ettepanekutesse suhtuvad kriitiliselt ka veinimaad, millest paljud veinilt praegu aktsiisi ei võtagi. Täpsemalt loe: http://www.epl.ee/artikkel/354518