Euroopa Kohus nõustus oma 16. juuli otsuses Maksu- ja Tolliameti seisukohaga lõheselgroo klassifitseerimise küsimuses, kinnitades, et tegu on inimtoiduks kõlbuliku kaubaga ning selle deklareerimisel tuleb lähtuda konkreetse kauba tunnustest ja kasutusotstarbest.

OÜ Pärlitigu ning Põhja maksu- ja tollikeskuse vahelise vaidluse keskseks küsimuseks oli Norrast imporditud lõheselgroogude, mida kasutatakse muuhulgas ka toiduks, klassifitseerimine. OÜ Pärlitigu hinnangul peaks lõhe selgroogusid, millel on ka vähesel määral lõheliha, klassifitseerima kui inimtoiduks kõlbmatuid, kuna need on väheväärtuslikud ega ole võrreldavad Norrast imporditud väärislõhega. Maksuhaldur seevastu leidis, et kauba väärtus ei ole klassifitseerimisel määrava tähendusega, olulised on kauba objektiivsed tunnused ning omadused, samuti reaalne kasutusala, mistõttu tuleb selline kaup klassifitseerida inimtoiduks kõlbuliku kauba gruppi.

Vaidlus oli selles küsimuses põhimõtteline, kuna mitmed äriühingud impordivad Norrast lõheselgroogusid ja sarnaseid tooteid Eestisse, klassifitseerides neid kui inimtoiduks mittekõlbulikke ning tasudes seetõttu vähem tollimaksu ehkki tegelik kasutusala on toiduainetööstus, näiteks konservide tootmine jms.Uudis maksuhalduri kodulehel: http://www.emta.ee/euroopa-kohus-kinnitas-et-loheselgroog-voib-olla-toiduks-kolbulik-kaup&tpl=1026Kohtuotsuse eestikeelne tekst Euroopa Kohtu kodulehel: http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:62008J0056:ET:HTMLLoe ka asjassepuutuvat artiklit ajakirja MaksuMaksja juuni/juulinumbrist. Lasse Lehis. Viis aastat Euroopa Liidus – ei liha, ei kala.