Maksumaksjate liit saatis Riigikogu rahanduskomisjonile kirja ettepanekutega seaduseelnõu 181SE (nn dividendi eelnõu) muutmiseks.

Seaduseelnõu 181SE esimesel lugemisel tundsid mitmed rahvaesindajad muret eelnõus kavandatud avansiliste maksete regulatsiooni üle (kavandatav tulumaksuseaduse § 548). Samuti on sellel teemal võetud viimastel päevadel sõna ajakirjanduses. Pakume omalt välja mõned muudatusettepanekud juhuks kui komisjon peaks vajalikuks avansiliste maksete regulatsiooni eelnõus muuta. Probleemi raskuspunkt on selles, et avansiline makse arvutatakse kolme viimase aasta maksukohustuse keskmisena, kuid ebaregulaarsete dividendimakse puhul võib tekkida olukord, kus äriühing peab mitu aastat maksma avansilist tulumaksu, mida isegi teoreetiliselt ei oleks võimalik tasaarvestada tulevikus tekkiva maksukohustusega, sest lihtsalt ei ole kasumit selliste dividendide maksmiseks.

EML jagab ettevõtjate muret, et maksuhalduri kaalutlusõiguse kaudu ei pruugi praktikas siiski kõik vajalikud olukorrad õiglast ja mõistlikku lahendust saada. Soovitame loobuda kavandatud avansilise makse regulatsioonist ning näha selle asemel ette, et avansilise makse kohustus tekib sellel kuul, mil maksti dividende või tehti muid maksustatavaid väljamakseid, mille summa ületas teatud piiri. Võib ette näha nii kuu- kui aastalimiidi (viimane on vajalik selleks puhuks, kui väljamaksed hajutatakse avansilisest maksest kõrvalehoidumise eesmärgil). Leiame, et igakuine avansiline makse ei tekita täiendavaid ohte Euroopa õigusega kooskõla hindamisel, sest Eesti tulumaksusüsteemi kooskõla direktiiviga 90/434/EMÜ hinnatakse siiski lõpliku maksukohustuse olemuse alusel, mitte selle järgi, kuidas on sätestatud avansilised või muud ajutist laadi maksed.

Samuti soovitame kaaluda võimalusi sätestada täiendavaid avansilisest maksest vabastamise aluseid, näiteks kui aruandeaastale eelneval aastal ei ole maksustatavaid väljamakseid tehtud. Samuti võiks sätestada, et avansiliste maksete suuruse arvutamisel võetakse arvesse äriühingu viimase esitatud aastaaruande järgne vaba omakapitali maht – avansiline makse ei tohiks ületada võimaliku tulumaksusummat, mida tuleks maksta, kui kogu bilansijärgne jaotamata kasumi dividendidena välja makstaks. Pakume ka välja lahenduse näha ette intressi tasumine avansilistelt maksetelt, mis ületavad aasta lõpus tekkivat tegelikku maksukohustust ja tuleb seetõttu tagastada. Oleks igati õiglane, et ettevõtja raha kinnihoidmise ehk sundlaenu eest makstaks õiglast hüvitist.

Kui avansilise makse kehtestamise põhiline eesmärk on katta maksustamisperioodi muutmisest 2009. aasta eelarve tulumaksulaekumises tekkiv ajaline lünk, siis võiks avansiliste maksete tasumise kohustus kehtida vaid ajutiselt aastatel 2009-2010. Loodame, et saime Teile probleemi lahendamisel abiks olla. Soovime Teile jõudu eelnõu menetlemisel.

Loodame, et komisjonil on plaanis peatselt arutada ka tegevuskavasid juhuks, kui Euroopa Kohus siiski leiab Eesti tulumaksuseaduse direktiiviga 90/434/EMÜ vastuolus olevat ja selle tagajärjel tuleb Eestil tagastada välismaistele aktsionäridele makstud dividendidele vastav tulumaksu osa koos intressidega.