Maksu- ja Tolliameti osakonnajuht Aule Kindsigo kirjutab Äripäevas erisoodustustest. Korduvad küsimused annavad põhjust kirjutada erisoodustusest. Olemuselt on erisoodustus saaja tulu, mida maksustatakse selle andja - tööandja tasemel. Tulumaksuseaduses valiti selline lähenemine, sest Eestis on proportsionaalne tulumaks.

Seega pole rahalist vahet, kummal, saajal või maksjal, lasub maksukohustus. Paljudes maades maksustatakse see palga koosseisus - vältimatu astmelise tulumaksu korral.

Töötajal on soodsam saada erisoodustust palga osana - tõuseks tema keskmine palk, tänu sellele ka puhkusetasud, haigushüvitised jm. Firmadele tekitaks isikustatud erisoodustus rohkem nuputamist, kuna soodustused pole konkreetsetele töötajatele, vaid ka gruppidele (nt suvepäevad). Kulutuste lahtiarvutamine iga töötaja kaupa on töömahukas.

Saaja tuluks võib olla kaup, teenus, loonustasu, rahaliselt hinnatav kingitus või soodustus. Maksustatakse saaja tulu, mitte erisoodustuse tegija kulu. Kui ettevõte soetab sõiduauto ja saab kingituseks reisi palmisaarele, läheb sinna mõni ettevõtte töötaja - firma seda teha ei saa. Ja ongi erisoodustus - tulu- ja sotsiaalmaks arvestatakse reisi turuhinnalt reisile mineku kuul.

Erisoodustuse teine oluline aspekt on töötaja mõiste. Töötaja erisoodustuse mõistes on ka töövõtu-, käsundus- vm võlaõigusliku lepinguga töötav, teenust osutav või tööandjale kaupu kauem kui kuus kuud müüv füüsiline isik. Erisoodustus on ka rahaliselt hinnatav kink või soodustus töötaja abikaasale, vanemaile, lastele. Kingitus või soodustus peab olema rahaliselt hinnatav.

Vimplid, aukirjad, õhupallid seda pole, kuigi tööandja tasus nende eest. Kas tegu on erisoodustusega, peab otsustama tööandja. Loe täpsemalt: http://www.aripaev.ee/3740/arv_vastukaja_374001.html Loe ka: „Eri- või eriline soodustus?“