Aastaaruanne 2021 ja maksud 2022 koolituse salvestus loe lähemalt / osta koolitus

Erakonnaseadus on põhiseaduspärane

Erakonnaseadus on põhiseaduspärane

Rubriik: EML

Riigikohus jättis oma tänase otsusega rahuldamata õiguskantsleri taotluse tunnistada erakonnaseadus osas, milles see ei sätestavat tõhusat kontrolli erakondade rahastamise üle, põhiseaduse vastaseks. Olles analüüsinud olemasolevate kontrollorganite sõltumatust ja pädevust, leidis Riigikohus, et need organid on erakondadest sõltumatud ja nende pädevus kogumis võimaldab jõuda erakondade rahastamise tegelike allikateni.

Riigikohus analüüsis õiguskantsleri väiteid, mis puudutasid olemasolevate kontrollorganite sõltumatust ning seaduses sätestatud pädevusest tulenevat võimet kontrollida erakondade rahastamist abstraktse normikontrolli raames. Riigikohus ei analüüsinud seda, kas igal konkreetsel juhul, kui tekib kahtlus erakonna rahastamise õiguspärasuses, on audiitorkontroll, Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon, tolli- ja maksuamet ning politsei võimelised jõudma erakonna rahastamise tegelike allikateni, sest see sõltub eelkõige nimetatud organite haldussuutlikkusest mitte õigusnormidest. Õiguskantsler nende kontrollorganite tegeliku haldussuutlikkuse küsimust ei tõstatanud. Riigikohtu üldkogu järeldas analüüsist, et audiitor ja teised kontrollorganid ei ole erakondade rahastamise seaduslikkuse kontrollimisel sõltuvad kontrollitavatest erakondadest. Samuti tuvastas üldkogu, et erakondadele esitatud nõue annetuste registri pidamiseks, majandusaruande esitamiseks ja selle avaldamiseks ning Riigikogu erikomisjoni, audiitorkontrolli, maksu- ja tolliameti ning politsei pädevus on õiguslikult piisavad, et jõuda erakondade rahastamise tegelike allikateni.Riigikohtu pressiteadet loe siit.Riigikohtu lahendi 3-4-1-3-07 leiad siit.Viis Riigikohtu kohtunikku jäid asjas eriarvamusele. Eriarvamusega saad tutvuda siin. Eriarvamuse esitajad nõustusid Riigikohtu üldkogu enamusega, et audiitori ja Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni pädevus ei võimalda jõuda erakondade rahastamise tegelike allikateni ning arvavad, et ka annetuste avalikustamine ning politsei ei aita jõuda soovitud eesmärgini. Seega ei võimalda erakondade rahastamise praegune kontrollimehhanism jõuda erakondade rahastamise tegelike allikateni.Maksukorralduse seaduse § 10 lg 1 ütleb selgesõnaliselt, et maksuhaldur kontrollib maksukorralduse seaduse ja maksuseaduste täitmist. Maksuseaduste reguleerimisalasse jääb vaid annetuste maksusoodustus annetaja jaoks. Maksuseadused ei sätesta erakondadele keeldu võtta vastu varjatud annetusi ega sellele korrespondeeruvat maksuhalduri kohustust kontrollida annetuse tegijat. Maksuhaldur saab vaid kontrollida, kas see isik, kes on deklareerinud annetusega seotud maksusoodustust, on seda teinud õigesti (st kas ta on annetuse teinud). Maksuhaldur ei saa kontrollida neid annetajaid, kes ei ole maksusoodustust deklareerinud. Kui annetaja väidab, et ta on annetuse teinud ja erakond kinnitab annetuse saamist ning ükski teine isik ei väida, et annetuse on tegelikult teinud tema, siis ei ole maksuhalduril pädevust teha rohkem kontrolltoiminguid.Maksu- ja Tolliameti pädevus erakondi kontrollida piirdub seega erakondade maksukohustusega. Varjatud annetuse saamine ei tekita erakonnale maksukohustust. Seega ei ole Maksu- ja Tolliametil praegu pädevust ega huvi selgitada välja tegelik annetuse tegija. Varjatud annetuse puhul võib maksukohustus tekkida annetuse tegijal (nt ettevõtlusega mitteseotud kulu, kauba või teenuse müük turuhinnast erineva hinnaga, kingitus, vt tulumaksuseaduse §-d 49, 51, 52). Seda saab Maksu- ja Tolliamet kontrollida, kuid sel juhul puudutab kontroll ühte konkreetset annetuse tegijat ja tema kõiki varjatud annetusi, mitte ainult erakonnale tehtud annetusi.Samal teemal tänane uudis Postimehes: Riigikohus: erakondade rahastamise süsteem on põhiseaduspärane.