iconJuurdepääsetavus
EML sügiskonverents: maksutõusu eri Maksud ja raamatupidamine aastal 2025 Registreeri / loe lähemalt

EML tegi Justiitsministeeriumile ettepaneku lihtsustada osaühingu õiguslikku regulatsiooni

EML tegi Justiitsministeeriumile ettepaneku lihtsustada osaühingu õiguslikku regulatsiooni

Kopeeri viide
Rubriik: EML

Eesti Maksumaksjate Liit tegi Justiitsministeeriumile ettepaneku algatada seaduseelnõu äriseadustiku muutmiseks osaühingute tegevuse lihtsustamise eesmärgil.

Äriseadustiku § 189 lg 1 näeb ette, et osaühingul peab olema nõukogu, kui osakapital on üle 400 000 krooni ja osaühingu juhatuses on vähem kui kolm liiget. Äriseadustiku § 190 lg 1 näeb ette, et osaühingul peab olema audiitor, kui osaühingu osakapital on üle 400 000 krooni. Teeme ettepaneku muuta viidatud sätteid nii, et üheski osaühingus sõltumata osakapitali suurusest ei oleks kohustust moodustada nõukogu ega nimetada audiitorit. Soovi korral võidakse nõukogu või audiitori olemasolu ette näha osaühingu põhikirjas.

Samuti võib audiitorkontrolli alati läbi viia ka ühekordselt, kas osanike otsusel või võlausaldaja nõudel. Meie pakutava muudatuse tulemusena muutub osaühingu õiguslik korraldus võrreldes aktsiaseltsiga lihtsamaks ja paindlikumaks, mis peaks olema äriõiguse üldine põhimõte ning sobima kokku viimase aja suundumusega muuta äriühingute asutamist ja tegevust lihtsamaks. Leiame, et raamatupidamise seaduse § 14 lõikes 3 toodud kohustusliku audiitorkontrolli nõuded peaksid osaühingutele kehtima sõltumata osakapitali suurusest. Osakapitali suurus ei näita, et osaühingu majandustegevus ka tegelikult oleks selline, mis vajaks mitmetasandilist juhtimisskeemi ja kohustuslikku audiitorkontrolli.

Tihti võib palju väiksema osakapitaliga osaühingute bilansimaht või käive olla selline, mis vajaks raamatupidamise seadusest tulenevalt kohustuslikku audiitorkontrolli, kuid samas võib 400 000 krooni suuruse osakapitaliga osaühingu majandustegevus olla suhteliselt tagasihoidlik. Näiteks võib osanik mitterahalise sissemaksena anda osaühingule üle sõiduauto või äriruumi, mille väärtus tihti ületab 400 000 krooni. Äriseadustiku praeguse redaktsiooni kohaselt on näiteks ühe osanikuga osaühingu ainuosanikul kasulikum hoiduda osakapitali suurendamisest ning finantseerida osaühingut laenukapitaliga. Samas oleks suurem osakapital võlausaldajate jaoks palju efektiivsem tagatis kui ainuosaniku perekonnaliikmetest moodustatud nõukogu või kohustuslik audiitorkontroll.

Alternatiivina soovitame kaaluda ka võimalust suurendada osakapitali summat, mis toob endaga kaasa nõukogu ja audiitori kohustuse või kaotada nõukogu moodustamise kohustus sellistes osaühingutes, millel on ainult üks osanik.