Kuna autode maksustamisega seotud küsimused on viimase aasta jooksul taas teravalt päevakorral olnud, otsustasime taas uurida, kas ja kui suurt eeskuju näitavad maksumaksjale riigiasutused oma ametiautode kasutamise korraldusega.

Eelmine kord tegime sarnase küsitluse 2009. aastal (vt siit). Kui tookord saatsime teabenõuded igale riigiasutusele ükshaaval, siis nüüd kogusime andmed kokku ministeeriumide kaupa. Esitasime kõikidele ministeeriumidele järgmised küsimused: 1.

Kui palju on ministeeriumis ja ministeeriumi haldusala asutustes sõiduautosid? 2. Kui suur oli 2014. aastas sõiduautodega seotud kulu?

3. Mitme sõiduauto eest on 2014. aastal arvestatud erisoodustusmakse, kui suures summas ja kas sõitude arvestuse alusel või kuumääralt? 4.

Kuidas peetakse autode kasutamise kohta arvestust (mitmel auto kohta peetakse sõidupäevikut, on paigaldatud GPS jälgimisseade, videoregistraator või muu tehniline seade)? 5. Kui mitme sõiduauto kasutajad ja kui suures summas on 2014. aastal hüvitanud tööväliste sõitude maksumuse?

6. Kui palju sõiduautosid on äratuntavalt märgistatud (nt asutuse logo või muu sarnase tähisega)? 7. Kui palju maksti 2014.

aastal töötajatele ja ametnikele isikliku sõiduauto kasutamise eest hüvitist (isikute arv, summa)? Andmeid soovime ministeeriumi ja iga hallatava asutuse lõikes eraldi. Vastused on toodud järgneva tabeli kujul (vt siit). Kokku saime siis 2907 sõiduautot, mille ülalpidamisele kulus 2014.

aastal kokku 23 miljonit eurot maksumaksja raha. Erisoodustusmakse maksti rohkem või vähem 245 auto eest. Sõidupäevikut (sõidulehti, elektroonilist andmebaasi jms) peeti 1529 auto kohta. Kurikuulus GPS seade (mida teatavasti Rahandusministeerium üritab erasektorile agaralt „maha müüa“) on vaid 179 riigiautol.

Kõige usinamad GPS kasutajad on Keskkonnaamet (51), Maanteeamet (43), Keskkonnaagentuur (31) ja Keskkonnainspektsioon (28). Asutuse logo või sümboolikaga märgistatud autode arv on esmapilgul muljet avaldavalt suur (1209), kuid lõviosa (1030) moodustavad sellest Siseministeeriumi ja Kaitseministeeriumi haldusala sõidukid – teiste riigiasutuste puhul on auto märgistamine pigem siiski harv erand. Suhteliselt harvaesinev nähtus on ka ametiautoga tehtud isiklike sõitude kinni maksmine – seda tegi 2014. aastal kokku vaid 92 ametnikku.

Siinkohal nimetaks tublimad asutused eraldi ära: Veeteede Amet (32), PRIA (25), Politsei- ja Piirivalveamet (13), Haridus- ja Teadusministeerium (6). Maanteeamet ei andnud töötajate arvu, vaid teatas, et hüvitamine on toimunud 441 korral sõidukorda – see võiks tähendada näiteks keskmiselt 37 töötajat ühes kuus. Valdav trend on siiski see, et tööväline kasutus on keelatud või makstakse erisoodustus maksumaksja rahast kinni. Tabeli paremaks mõistmiseks lisame veel mõned selgitused ja kommentaarid.

Millised asutused on hõlmatud? Tabelist jäid välja need riigiasutused, mis ei ole ühegi ministeeriumi otseses alluvuses. Kuna nende autopark on üsna väike, siis nende puudumine üldist pilti väga ei mõjuta. Selle kinnituseks meenutame 2009. aasta andmeid: Riigikantselei 5 autot, Riigikogu Kantselei 11 autot, Riigikohus 3 autot, Riigikontroll 3 autot, Vabariigi Presidendi Kantselei 6 autot, Õiguskantsleri Kantselei 2 sõiduaut.

Kokku oli 2009. aasta küsitluse kohaselt riigiasutustel kokku 2367 sõiduautot. Seekord jätsime arvestusest välja ka Riigimetsa Majandamise Keskuse, kellel oli 2009. aastal 161 sõiduautot, sest formaalselt on tegu küll riigiasutusega, kuid sisuliselt on see äriline ettevõtte, mida oleks õigem võrrelda riigi äriühingutega.

Nii tookord kui ka praegu jätsime arvestusest välja kohalikud omavalitsused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud ning muud maksumaksja rahast täielikult või osaliselt finantseeritavad moodustised (riigi sihtasutused, MTÜ-d jne). Loomulikult on tabelist puudu nende asutuste autopark, kelle tegevus on kaitstud riigisaladusega (Kaitsepolitsei, Teabeamet). Kaitseväe ja Kaitseliidu osas esitati andmed mittesõjalise otstarbega ehk nn majandussõidukite kohta. Tabelis esineb mitmeid lünki ja ebatäpsusi, näiteks on osa asutuste kohta jäetud mõned andmed esitamata (puudu on kas isikute arv või kulude summa – sel juhul on tabelis nulli asemel tühi koht), samuti on küsimusi erinevalt tõlgendatud (nt võivad sõiduauto kasutamisega seotud kulud või makstud autohüvitis olla mõnel juhul koos lisandunud erisoodustusmaksudega, mõnel teisel asutusel aga ilma, mõnel olid kulud ilma käibemaksuta jne).

Kuna andmeid küsiti terve 2014. aasta kohta, aga erisoodustusena maksustatud autode või töötajate isiklike autode arv on kuude lõikes erinenud, siis oleme tabelis valdavalt toonud suurima arvu, mõne asutuse puhul ka keskmise. Täiendavad selgitused Osa asutuste kohta esitati ja täiendavaid selgitusi. Üks osa puudutas ajas toimuvaid muudatusi (nt mõni auto polnud hetkel kasutusel või oli müügi ootel, märgistuse või GPS paigaldamine on parajasti arutusel või kavas tulevikus läbi viia), teine osa autode kasutusotstarvet (nt kui palju on M1 kategooria sõidukite hulgas väikebusse) ja kolmas mõningaid täpsustusi küsimustele vastamisel (näiteks mõni asutus kasutas „sõidupäeviku“ asemel „sõidulehti“).

Eraldi väärivad märkimist järgmised selgitused. Kaitseväes peetakse kõikide autode kohta arvestust kasutuskorralduste ja sõidulehtede alusel. Kaitseliidus peetakse kõikide autode kohta arvestust sõidupäevikute ning nende alusel esitatud läbisõidu ja kütusekulu aruannete alusel. Keskkonnaministeerium pidas vajalikuks märkida, et neil on ka üks elektriauto ning kolmel ministeeriumi sõiduautol on videoregistraatorid.

Keskkonnaameti sõiduautoga seotud kulude summa sisaldab ka ATV-de ja veesõidukite kulu. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis vähenes isikliku auto hüvitise saajate arve aasta jooksul 33-lt inimeselt 6-le ning Veeteede Ametis 21-lt 10-le. PRIA kasutuses olevatest sõidukitest oli 11 kasutusel hooajalise iseloomuga tööde tarbeks ainult kolm kuud. Rahandusministeerium teatas, et nende üldkasutuses oleva kahe sõiduauto sõidud registreeritakse ministeeriumi ajaplaneerimissüsteemis ning töövälisel ja sõitude vahelisel ajal hoitakse sõidukeid ministeeriumi territooriumil.

Maksu- ja Tolliametis registreeritakse ametiautode sõidud autode broneerimissüsteemis või fikseeritakse läbisõit vastavas arvestussüsteemis. MTA on erivärvides tähistanud 5 väikebussi (tolli alarmsõidukid). Isikliku sõiduauto hüvitist maksab MTA peamiselt piiripunktides töötavate tolliametnike tööle- ja kojusõidu kompenseerimiseks, sest neil ei ole võimalik tööle jõudmiseks kasutada ühistransporti (TuMS § 48 lõige 51). Statistikaamet maksab isikliku sõiduauto hüvitist küsitlejatele, kes peavad kasutama sõiduautot küsitluste läbiviimisel.

Siseministeeriumi valitsemisala sõiduautode kogukulu lahtris on toodud kõikide maismaasõidukite kulu, kuna sõiduautode kohta eraldi arvestust ei peeta. Samuti teatab Siseministeerium, et kõikide maismaasõidukite üle peetakse arvestust infosüsteemis Sõiduk ning 2015. aastal on planeeritud hankida GPS seiresüsteemid täiendavalt 230 sõiduautole. Siseministeeriumi valitsemisala asutustele on antud õigus üksikjuhtudel lubada üldsõidukite kasutamist isiklikuks otstarbeks asutuse juhi või tema poolt määratud isiku kirjalikul loal ning sõitude hüvitamine toimub vastavalt asutuses kehtestatud hinnakirjale.

Üldsõidukina käsitletakse M1, M2 ja N2 kategooria sõidukit, millel ei ole sihtotstarbeline kere ja mis ei ole alarm- ega jälitussõidukid. Nagu tabelist näha, on seda õigust kasutanud ainult PPA. Alarm- ja muude eriotstarbeliste sõidukite tööväline kasutamine on keelatud. Välisministeeriumi kasutuses olevast 94 sõiduautost on „peamaja“ kasutuses 12 sõiduautot, millest 6 sõidukit on protokolliliste sõitude teostamiseks, 2 sõidukit diplomaatilise posti eriveoks ja 4 võõrandamise ootel.

Ülejäänud sõiduautod kuuluvad Eesti välisesindustele. Isikliku sõiduauto kasutamist hüvitab Välisministeerium vaid siis, kui autoga käiakse välislähetuses, erandkorras hüvitatakse ka pikaajalisse lähetusse minek või lähetusest tulek. Ravimiamet tuletab meelde, et ta asub Tartus, mis tingib ka vajaduse maksta rohkem isikliku sõiduauto kasutamise hüvitist töötajatele, kes peavad käima põhjaranniku linnades koosolekutel või lennujaamas. Lõpetuseks mainime, et teabe kogumise eesmärk oli eelkõige uurida seda, kuidas riigiasutused peavad autode kasutuse üle arvet.

Seda, kas riigi autopark on liiga suur, paras või liiga väike, ei ole EML pädev otsustama, sest selleks puudub meil vajalik info iga asutuse tegevuse kohta. Jäägu see asjatundlike lugejate endi hinnata. Teabenõuetele saabunud vastuste originaaldokumendid teeme kättesaadavaks EML kodulehel.Vt andmeid koondtabelist (MS Excel PDFina): SIITVt ministeeriumide vastuseid:1. Haridus- ja Teadusministeerium;2.

Justiitsministeerium;3. Kaitseministeerium;4. Keskkonnaministeerium;5. Kultuuriministeerium;6.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;7. Põllumajandusministeerium;8. Rahandusministeerium;9. Siseministeerium;10.

Sotsiaalministeerium;11. Välisministeerium.