Eesti ei suuda täita metsanduse ja maakasutuse sektoris aastateks 2021–2025 kokku lepitud kliimaeesmärki ning peab seetõttu ostma tõenäoliselt kümnete miljonite eurode eest kasvuhoonegaaside heiteühikuid.

Tõehetk saabub 2027. aastal, kui võetud kohustuste täitmine kasvuhoonegaaside vähendamiseks perioodil 2021–2025 kokku võetakse. LULUCF-iga ette nähtud metsa- ja põllumaade majandamisel Eesti neid kohustusi ilmselt ei täida.

"Kui vaadata perioodi 2021–2025, siis seal tehakse eesmärkide täitmist võrdluses ajaloolise heitkoguste tasemega ehk kuidas me ajalooliselt oleme oma metsamaid, põllumaid, rohumaid majandanud. Põhjuseks võibki öelda, et võrreldes ajaloolise heitkoguse tasemega ja majandamisega on see intensiivistunud ja siin ei ole tegelikult midagi ette võtta, mis tähendab, et jah, 2027. aastal on tõenäoline, et me seda eesmärki ei täida. Hetkel ei ole ka ühtegi väga head lühikest meedet, mille abil seda vähendada," rääkis Janika Laht, kes on keskkonnaagentuuri LULUCF-i koordinaator.

Loe lähemalt:
https://www.err.ee/1609636507/eesti-peab-toenaoliselt-ostma-kumnete-miljonite-eurode-eest-heiteuhikuid