Riigikohtu halduskolleegium leidis tänases lahendis, et bitcoin’idega kauplemine on käsitatav majandustegevusena, mis allub rahapesuvastasele regulatsioonile ja riiklikule järelevalvele.

Riigikohus nõustus Tallinna halduskohtu ja Tallinna ringkonnakohtuga, jättes jõusse ringkonnakohtu 18. juuni 2015. a otsuse. Kohtud leidsid, et bitcoin’il on rahaline väärtus ja sellega on võimalik täita kohustusi.

Ka Euroopa Kohus on rõhutanud, et virtuaalsel valuutal bitcoin ei ole muud mõtet, kui olla kasutatav maksevahendina. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt oli järelevalveorganil põhjendatud kahtlus selles, et Otto Albert de Voogdi tegevust võis vaadelda majandustegevusena. Riigikohtu hinnangul oli O.A. de Voogdi tegevusel piisav seos Eestiga selleks, et talle laieneksid Eesti õiguses sätestatud kohustused ja piirangud.

Olenemata serveri asukohast, oli kaebaja üheks tegevuskohaks kontori asukoha tõttu Eesti ning veebileht oli loodud muu hulgas Eesti klientuuri jaoks ning tehingute eest sai tasuda ka Tallinnas asuvas kontoris sularahas. Asjaolu, et seaduseelnõu väljatöötamise ja vastuvõtmise ajal ei olnud virtuaalvaluutat bitcoin veel loodud, ei tähenda, et alternatiivsete maksevahendite teenuse pakkuja mõiste ei saa hõlmata nimetatud virtuaalvaluuta vahetusteenuse pakkujaid. Majandustegevusena bitcoin’idega kaupleja tegevuse allutamine rahapesuvastasele regulatsioonile ja riiklikule järelevalvele on Riigikohtu hinnangul mõistlik. Täiendavalt märkis Riigikohus, et seadusandjal tuleks kaaluda alternatiivsete maksevahendite teenuste osutamisele esitatavate tingimuste täpsustamist nii, et need vastaks konkreetsetele oludele ning oleks tagatud regulatsiooni piisav paindlikkus.

Kehtivas rahapesu tõkestamise seaduses sätestatud nõuete kohaldamise ulatus alternatiivsete maksevahendite teenuse pakkujatele võib põhjustada uusi õigusvaidlusi, mida saaks seaduse nõuete täpsustamisega vältida. OTSUS 3-3-1-75-15Riigikohtu pressiteade: http://www.nc.ee/?id=1609