Jürgen Ligi kirjutab oma blogis maamaksust. Äraostmatute kodumaamaksu jutu mõte on tagamõte nagu kõigil muudelgi nende juttudel. Teema andis Savisaare maksutõus. Inimesel pole korraga sellist sularaha kerge võtta, kinnistu seda ei tooda, vaid neelab.

Lengi vee hinna kontrolli all hoidmise hind oli veevärgi väljaehitamisest loobumine, nüüd pannakse samad veevärgitud selle eest maamaksu maksma. Loll ja ebaaus.

Seega oleks esimene vastus kodu maamaksuvabastuse jutule maamaksu taaslangetamine Tallinnas. Teine retsept on maamaksuvaba miinimumi kehtestamine elamumaale. Igaühel oleks teatud ruutmeetrid või maksustamissumma maksuvaba.

Tinglikult saaks piiritleda „mõistliku” kodukrundi, millelt ei nõuta maksu, aga seda ületava pealt makstakse midagi ikka. Tõsi, korteriomanikud sellest kõigest ei võida. Äraostmatutel aga on ikka raske elu. Kui oled üks maailma neljast, ei ole lootust, et ükski võim suga arvestaks.

Aga kui raha on, paned sildi kaela ja ronid poe seinale möödakäijatele pähe sülitama. Osadele see meeldib ja alati valitakse ära. Lihtsalt koalitsioonis on raske. Täna loen lehest, et koguvad kodu pealt maamaksu ära kaotamiseks allkirju, teisiti ei saa.

Ise justkui koalitsioonis, aga liitlasi otsivad tänavalt. Mida nad sellega öelda tahavad? Ehk seda, et neid pole mõtet valida, neid niikuinii keegi ei kuula, nemad on tänavapoliitikud ja protestirühm. Peetagu siis meeles.

Aga äkki on kampaania mõte tulemuse mittesaamise protsess? Niipea kui asi sisulisele vaidlusele panna, kukub loosung kokku. Kõige kallimate kruntide ja kõige luksuslikuma kinnisvara omanikud saaksid asjast kõige suurema kasu. See on karjuvalt ebamõistlik.

Sest kui selline maa on kellegi käes, ei ole teistel sellele võimalust, käes hoidmine kruvib defitsiiti, defitsiit hindu, hinna pealt arvutatakse maks, maksust vabastatakse, maksuvabastus suurendab soovi maad kinni hoida … Maa kogus on lõplik. Selle pärast kogutaksegi maamaksu. Loe täpsemalt: http://www.reform.ee/kandidaat/jyrgenligi/blogi&nID=1291