Värske ajakirjanumber keskendub riigil saamata jäänud maksudele.

EML jurist Hiie Marrandi annab ülevaate Eesti-Vene piirilt imbuva salatubaka probleemi ulatusest, senistest katsetest seda piirata ning tulevikus plaanitavatest meetmetest. Lugejatel on võimalik tutvuda ka Riigikontrolli vastavasisulise auditiga, milles nenditakse, et kuigi ebaseadusliku kütuseäri tõttu jääb riigil saamata miljoneid eurosid aktsiisi- ja käibemaksu aastas, on Rahandusministeerium olnud kahetsusväärselt passiivne, et leida efektiivsed õiguslikud lahendused, mis sellist kütusevedu takistaks. EML juhatuse liige Lasse Lehis jätkab maamaksu teemadel. Tänu sellele, et Tallinnas otsustati rakendada maamaksuvabastust juba 2012.

aastal, on praktikas välja tulnud ka kõik probleemsed kohad ning nüüd oleks mõistlik maamaksuseadust muuta, et järgmisel kevadel neid probleeme enam ei oleks. EML koostöös Eesti Omanike Keskliidu ja Eesti Pensionäride Ühenduste Liiduga pani probleemid kirja ja vormistas nende pinnalt ettepanekud Riigikogule seaduse muutmiseks. Samuti teeb Lasse Lehis kokkuvõte ettepanekutest tulumaksuseaduse muutmiseks, mis olid ajendatud üle aasta koos käinud töörühma tõstatatud probleemidest ning poliitikauuringute keskuse PRAXIS tehtud analüüsist. Muutmist või täpsustamist vajavad heategevuse mõiste, nimekirja koostamise protseduur, kaotada tuleks tulust mahaarvamise piirang ning võimaldada vabatahtlikult töötavatele inimestele rakendada teatud piirides maksuvabastusi.

Riigikohtu õigusteabe osakonna haldusõiguse analüütik Liina Kanger esitleb lühianalüüsi, mille eesmärgiks oli anda ülevaade Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditest, millele Eesti halduskohtud tuginevad, kui lahendada tuleb kahe menetluse paralleelsel läbiviimisel kaasnev põhimõtete kollisioon: enese mittesüüstamise privileeg kriminaalmenetluses ja menetlusosalise kaasaaitamiskohustus maksumenetluses. Vaatluse all on probleem, millal võib isik keelduda ütluste andmisest või ka maksuhaldurile dokumentide esitamisest. Sisekaitseakadeemia maksunduse ja tolli õppetooli juhataja Tõnis Elling tutvustab uuemaid Riigikohtu seisukohti ettevõtte ülemineku ja sellest tekkivate käibemaksuga seotud tagajärgede kohta. Kui vara üleandmine vastab ettevõtte ülemineku tunnustele võlaõigusseaduse tähenduses, siis ei teki müüjale käibemaksu kohustust ega ostjale sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust.

Keerulisem olukord tekib siis, kui ettevõtte üleandmine toimub kolmanda isiku kaudu, näiteks liisingulepingu lõpetamise ja uue lepingu sõlmimise teel. Riigikohtu selgituste kohaselt tuleks sellisel juhul kas kaasata kolmas isik menetlusse või maksustada tehingud üldises korras. Lisateave: MaksuMaksja peatoimetaja Margit Berko telefon 626 4196, 53035 007 margit@maksumaksjad.ee