Heimar Lenk kirjutab SL Õhtulehes, et nüüd, kui rahandusminister tühja nahkportfelli lauale virutas ja kohe sinna kuut miljardit krooni nõuab, on ka valitsusjuhil vesi ahjus. Peaminister, kes vaid aasta tagasi lubas meid Euroopa viie rikkama riigi hulka viia, seisab, käsi pikalt väljas, ja palub rahvalt annetusi.
Kuigi Ansip ei väsi korrutamast, et kõiges on süüdi läänemaailma majandussurutis, tuleb koduse kriisi põhjuseid otsida ikka Stenbocki majast ja Reformierakonna peakorterist Tõnismäel. Tegelikult on viimase aasta jooksul, mil meie majandus kukkus lausa miinusesse, maailmamajanduse kasv langenud vaid üheainsa protsendipunkti võrra. Majanduskasvu vähenemine maailmas viielt protsendipunktilt neljani ei mõjuta Eesti majandust kaugelt selles ulatuses, milles valitsusparteid seda kirjeldada püüavad.
Tegelik põhjus peitub praeguse valitsuskoalitsiooni uskumatult vales majanduspoliitikas. Tulevikuprognoosid on juba aastaid vigased olnud, kuid oravapartei parempateetiline sõnamulin on selle tõsiasja kaunilt parempoolse maailmavaate majanduseduks looritanud. Vigu on tehtud küllaga. No, kes peale praeguse valitsuse tuleks veel mõttele olukorras, kus naftabarreli hind on kõigi aegade kõrgeimaks kruvitud, lisada sellele veel mootorikütuseaktsiis.
Lisaks aktsiis tavakütusele ja elektrile, mis on Euroopa nõudest hoopis kõrgem. Muidugi kasvatavad aktsiisid hoogsalt kõiki hindu. Ja kui valitsusliit lootis, et kallim kaup toob rohkem maksuraha sisse, siis ettearvatult nii ei juhtunud, sest tarbimine vähenes ja rahvas hakkas hoopis vähem poes käima. Just needsamad ennaktempos vastu võetud aktsiisid ongi tekitanud kõrge inflatsiooni, kuid see näiski olevat võimuliidu eesmärk.
Nii loodeti kallimalt kaubalt saadud rahaga täita riigieelarvet. Kuigi rahvale aeti udujuttu, et see toob meile Euroopa Liidu raha lähemale. Nüüd on lubadused eurole üleminekust ammu unustatud ja paksu kalevi alla peidetud. Loe täpsemalt: http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=294853&lid=7