Taavi Veskimägi kirjutab SL Õhtulehes, et 2009. aasta eelarve koostamisel on rohkem püütud asju näiliselt korda saada kui tegelikke lahendusi leida. Paratamatult tekivad paralleelid 2008. aasta lisaeelarve koostamisega.

Nüüd teame juba, millega selline lähenemine lõpeb – 2008.

aastal kulutab Eesti riik rohkem, kui eelarvesse tulusid laekub. Välja on kujunenud Ansipi valitsuste käekiri. Kui võrrelda Ansipi eelmise valitsuse ja praeguse valitsuse poliitikakujundamise stiili, on seal rohkem sarnaseid kui eristavaid tunnusjooni. Lühiajaline poliitiline kasu domineerib tegelike sisuliste lahenduste üle.

Nimetan sellist poliitikakujundamise stiili surfarluseks. Valitsuse jätkuv suutmatus näha puude taga metsa sundis mind panema kirja seitse reeglit, mida ei tohiks eelarve koostamisel teha. Ja ma pole neid eitusi mõelnud välja kujuteldavate olukordade kirjeldamiseks. Need punktid võiksid vabalt olla opositsioonile juhendmaterjaliks 2009.

aasta riigieelarve menetlemisel riigikogus. Kõik ainult selleks, et bluff eelarvest välja saada ja eelarve rasketele aegadele kohaselt vastutustundlik tuleks. Mõni nädal enne riigikogule esitamist eelarve hetkekavandit vaadates näeb seal numbreid, mida ei saa tõsiselt võtta. Alates eesmärgist alandada omavalitsuste defitsiiti järgmisel aastal kukkuva tulumaksu juures miljardilt 200 miljonini kuni trahvitulude laekumise olulise kasvu planeerimiseni.

Loe täpsemalt: http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=296365