Esmaspäeval allkirjastatud koalitsioonileppe avalõigus on lubadus, et kõik Eesti poliitilised protsessid peavad lähtuma lojaalsusest põhiseadusele. Tegemist on iseenesestmõistetava, kuid siiski julge üleskutsega. Seda põhjusel, et mitte alati ei ole põhiseadust koalitsioonilepingust tähtsamaks peetud, kirjutab Allar Jõks.

Põhjusi, miks alati ei ole põhiseadust koalitsioonilepingust tähtsamaks peetud, on mitu.

Esiteks on valimislubaduste elluviimiseks valitsusliidul alati vähe aega. Seetõttu kiputakse alahindama demokraatliku õigusloomeprotsessi kohustuslike osasid nagu asjaosaliste kaasamine, mõjude analüüs ning põhjalik menetlus riigikogus ning ülehindama valitsusliidu osaliste tarkust ja ettenägemisvõimet.

Teiseks tekib valimisedust joovastunud erakondadel kergesti usk, et kõik, mis on kasulik erakonnale, on kasulik ka ühiskonnale.