Avalikkuse huviorbiidis on praegu pangasaladuse kaitsmise küsimused ning riigiasutuste, eriti rahapesu andmebüroo õigused ja protsess nende andmete saamiseks. Olin osaline töögruppides, kui kõnealune funktsionaalsus loodi ning seetõttu soovin heita valgust sellele, kuidas protsess algas, milliseid analüüse koostati ja miks just sellise mudeli kasuks otsustati, kirjutab Aivar Paul.

Eestis on juba aastaid kasutusel olnud tehniline lahendus, niinimetatud e-aresti süsteem, mille loomise eesmärk oli võimaldada kohtutäituritel tuvastada võlgnike pangakontosid, näha kontode saldosid ja seada neile areste. 2019. aastaks oli süsteem töös ning sellega olid liitunud juba ka üksikud pangad.

Registrile oli koos võimalusega näha pangakontol toimuvat juba siis võimaldatud juurdepääs ka maksu- ja tolliametile, ehk tehniline lahendus oli olemas. Kui Euroopa Liit seadis rahapesu tõkestamise direktiiviga liikmesriikidele ülesande luua pangakontode keskregister, oli koheselt üheks kaalumisele võetud tööversiooniks rajada uus register just e-aresti tehnilisele lahendusele.

Loe lähemalt:
https://www.err.ee/1609758426/aivar-paul-miks-ja-kuidas-tekkis-pangaandmete-parimise-susteem