iconJuurdepääsetavus
EML sügiskonverents: maksutõusu eri Maksud ja raamatupidamine aastal 2025 Registreeri / loe lähemalt

Aivar Mäe: „Suurt kokkulepet kontserdikorralduses ei sünni kunagi”

Aivar Mäe: „Suurt kokkulepet kontserdikorralduses ei sünni kunagi”

Kopeeri viide
Rubriik: Muud

Aivar Mäe kirjutab Sirbis, et kontserdikorraldajaid, kelle riik on toetamiseks välja valinud või mille kaudu teeb oma kultuuripoliitikat, on vähe – Filharmoonia kammerkoor, ERSO ja Eesti Kontsert. On veel väikesi toetusridasid, millelt saavad kolme-nelja projekti teostamiseks aastas raha näiteks Nyyd Ensemble ja mõned teised. Põhimõtteliselt see ongi riigi kultuuripoliitika kontserdikorralduse vallas. Sellele lisaks on veel kultuurkapital, mille kaudu tuleb turule päris suur toetus.

Ja me allume samale etendusasutuse seadusele nagu teatridki.

Selle pärast riik teatritele präänikut pakkuski, et nad kannatada ei saaks. Aga ega ka teatrite inimtööaastate arvestuse süsteem („aita”) pole veel jõudnud sinnani, et kõik oleksid rahul. Lahenduseks pakuti, et kui teatrid nõustuksid kõrgema käibemaksumääraga, siis seoses sellega, et mitteriiklikelt tegijatelt laekub rohkem käibemaksu, on riigikogu rahanduskomisjon nõus selle kultuuriministeeriumi eelarvesse tagasi suunama, arvestuslikult umbes 55 miljonit krooni. See lahendaks ära teatrite palgaküsimuse, aga lahendaks ka praeguse ebavõrdsuse probleemi– ühtlase 18protsendilise käibemaksumäära kujul.

Sest praegu on ebavõrdses seisus näitused, muuseumid. Kuna ühiskondlikku kokkulepet selle kohta, kes on soodustuse väärilised, pole sündinud, ongi riik asutanud kultuuriministeeriumi, mille kaudu tehakse kultuuripoliitikat. Jah, alati sõltub palju sellest, kes ministeeriumi eesotsas on. Võib minna nii, et ühel aastal toetatakse „Õllesummerit”, teisel aastal teatreid ja kolmandal hoopis kontserttegevust.

See risk jääb alati, aga kui seda ka ei võta, pole võimalik Eestis kultuuri teha. Igal juhul tekib teatritele pakutud skeemi järgi keskmiselt umbes 10% lisaraha, suurematele rohkem, väiksematele vähem ja seda just palgafondi või inimtööaasta arvestusse. Loe täpsemalt: http://www.sirp.ee/index.php?option=content&task=view&id=6621&Itemid=2 Loe ka 08.02.08 Sirbist sotsiaalia rubriigist: Kaarel Tarand. „Las arvud kõnelevad“: http://www.sirp.ee/arhiiv.php?task=viewNumber&year=2008&month=02&day=08