Riigi rahandusprognoose ja eelarvestrateegiat hindav eelarvenõukogu nendib oma värskes arvamuses, et kui Eesti praegusi kaitse-eesmärke saab saavutada väiksema eelarvepuudujäägiga kui 4,5 protsenti SKP-st, pole puudujäägi süvendamine muude eelarveotsustega põhjendatud.

Eelarvenõukogu kiidab heaks rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi, mis on sel sügisel peetavate eelarvearutelude alus. Sealt selgub, et 2025. aasta oodatust väiksem eelarvepuudujääk ei tähenda riigirahanduse olukorra püsivat paranemist.

Rahandusministeeriumi suveprognoosi järgi ulatub valitsussektori eelarvepuudujääk 2026. aastal nelja protsendini SKP-st ja 2027. aastal 3,8 protsendini SKP-st. Eelmise prognoosiga võrreldes on puudujääk suurem, kuna kaitsekulud kasvavad järsult, samas kui julgeolekumaksu tuluprognoosi on vähendatud.

Järgmiste aastate eelarvepuudujääk tohib ületada tavapärast piiri (kolm protsenti SKP-st), kuna valitsus kasutab kaitsekulude suurendamiseks Euroopa Liidu eelarvereeglite ajutist vabastusklauslit. Lisaks plaanitakse taas leevendada kodumaiseid eelarvereegleid.

Loe lähemalt:
https://www.err.ee/1609794024/eelarvenoukogu-puudujaagi-taiendav-suurendamine-pole-pohjendatud