Maksuküsimus: 72633

Vastus - 12.06.2025

Jah, selle aasta algusest on käibemaksukohustuslaseks registreerimise piirmäära täitumise arvestamise alused oluliselt muutunud ning teatud maksuvabad käibed võetakse registreerimiskünnise täitmise arvestamisel arvesse.

KMS § 19 lg 1 ütleb, et arvesse võetakse § 19¹ lg-s 3 sätestatud käibed:

„(3) Kalendriaasta käive ühenduses või liikmesriigis, sealhulgas Eestis, vastavalt käibe tekkimise kohale moodustub järgmistest käivetest:

1) kaupade ja teenuste maksustatav, sealhulgas nullprotsendise määraga maksustatav käive, välja arvatud põhivara võõrandamine;

2) kinnisasjatehingute (§ 16 lõike 2 punktid 2, 3 ja 6) käive, välja arvatud põhivara võõrandamine ja juhuslikud tehingud;

3) kindlustusteenuste (§ 16 lõike 2 punkt 1) ja finantsteenuste (§ 16 lõige 2¹) käive, välja arvatud juhuslikud teenused.“

Seega, kui see maksuvaba ruumide üür ei ole juhuslik teenus, siis seda arvestatakse.

Vallaasutuse puhul me ei saa seejuures ilmselt lähtuda sellest, et muist vahendeid tuleb maksutulu arvelt ning see ei ole ettevõtlussfääriga hõlmatud, vaid vaatlema peab ettevõtlust käibemaksuseaduse tähenduses ning kui sellest suur osa ongi püsivalt maksuvaba üür/rent, siis on ilmselt keeruline väita, et registreerimiskohustust ei teki.

Maksuhaldur viitab enda juhistes Euroopa Kohtu lahendile asjas nr C-378/15, kuid valla- või riigiasutusele tuleks seda ilmselt kohaldada just majandustegevuse raames toimuva suhtes:

„48. Lisaks nähtub Euroopa Kohtu praktikast, et majandustegevust tuleb käsitada „juhuslikuna“ kuuenda direktiivi artikli 19 lõike 2 tähenduses, kui see ei ole ettevõtja maksustatava tegevuse otsene, püsiv ja vajalik laiendamine ja kui sellega ei kaasne olulisel määral nende kaupade ja teenuste kasutamist, millelt tasutakse käibemaksu (vt selle kohta kohtuotsused, 11.7.1996, Régie dauphinoise, C‑306/94, EU:C:1996:290, punkt 22; 29.4.2004, EDM, C–77/01, EU:C:2004:243, punkt 76, ja 29.10.2009, NCC Construction Danmark, C‑174/08, EU:C:2009:669, punkt 31).

49. Seega tuleb tõdeda, et maksukohustuslase käibe koosseis on sobiv alus, millest lähtudes saab kindlaks teha, kas teatavaid tehinguid tuleb pidada „juhuslikeks“ kuuenda direktiivi artikli 19 lõike 2 teise lause tähenduses, kuid seda tehes tuleb ühtlasi arvesse võtta nende tehingute suhet maksukohustuslase maksustatavate tehingutega ja olenevalt olukorrast seda, milleks on kasutatud nende tehingutega seotud kaupu ja teenuseid, millelt tasutakse käibemaksu.“

Soovitame kindlasti esitada MTA-le kirjalik selgitustaotlus ja kui asutakse seisukohale, et registreerimine ei ole siiski vajalik, siis tuleks vastav indulgents säilitada.

Kohtulahend: https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=186223&pageIndex=0&doclang=et&mode=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=4032139

Kui see on aga mingi sotsiaalteenus, mis on mõne muu KMS § 16 lg 1 sätte alusel maksuvaba käive (nt § 16 lg 1 p 4 koostoimes sotsiaalhoolekandeseaduse § 41), siis seda registreerimiskünnise täitmise juures ei arvestata.