Riigikogu kaalub riiklike tähtpäevade kategooria seadusest kaotamist. Osa neist muutuks riigipühaks, osa lipupäevaks ning mõni jääks lihtsalt tähtpäevaks või kaoks kalendrist üldse.

Arutelule lükkas hoo sisse riigikantselei sümboolikanõunik Gert Uiboaed, kui innustas aprillis põhiseaduskomisjoni ees segasele süsteemile kriitiliselt otsa vaatama.

Uiboaia hinnangul võiksid Eestis kehtida vaid riigi kehtestatud pühad, kus inimesed on töölt vabad ja samuti päevad, mil tuleb lipp heisata ehk lipupäevad. Ta ütles, et praegu eksisteerib ka kolmas nähtus ehk riiklikud tähtpäevad.

"Mina isiklikult ei näe sellele praktilist rakendust," nentis Uiboaed. "Riik neid ise ei tähista ning ka laiem ühiskond neid ei tähista. Meil on seal loetelus selliseid pühasid, mida inimesed isegi ei taju või ei teagi, et need on olemas," rääkis ta.

Praegu on Eestis 12 riigipüha, millest neljal tuleb heisata ka lipp ning need kõik on ka vabad päevad. Samuti on 16 riiklikku tähtpäeva, kus Eesti lipp tuleb heisata kümnel. Kokku on sel aastal lipupäevi 20.

Loe lähemalt:
https://www.err.ee/1609714002/riigikogu-kaalub-riiklike-tahtpaevade-moiste-kaotamist