Kolmanda kvartali lõpus oli Eestis 15 hoiu-laenuühistut, kuid võrreldes aastatagusega on nende arv kuue võrra väiksem, näitab Eesti Panga statistika. Rahandusministeeriumis pikalt küpsenud seaduseelnõu näeb aga ette, et tulevikus tuleb hoiu-laenuühistutel ühistupankadeks või tavalisteks pankadeks muutuda ja nende üle hakkab järelevalvet tegema finantsinspektsioon.

Hoiu-laenuühistutel oli kolmanda kvartali lõpus 13 418 liiget. Võrreldes eelmise kvartaliga oli liikmete arv vähenenud 155 võrra, kuid võrreldes aastatagusega 329 võrra.

Niisuguste ühistute bilansimaht oli 144 miljonit eurot ja see oli võrreldes aastatagusega ligi seitse protsenti suurem, samas kui eelmise kvartaliga võrreldes kahanes nende maht poole protsendi võrra.

Suurema osa hoiu-laenuühistute varadest moodustavad laenud ettevõtetele, suurema osa kohutustest aga majapidamistelt kaasatud hoiused. Hoiuste jääk oli ligi 106 miljonit eurot ning võrreldes eelmise aasta sama ajaga oli see viie protsendi võrra suurem.

Rahandusministeeriumis valminud eelnõu kohaselt peavad praegused hoiu-laenuühistud tulevikus oma tegevuse ühistupangaks või tavaliseks pangaks ümber korraldama. Muudatusega allutatakse ühistud finantsinspektsiooni järelevalve alla.