Ettevõtete tulumaksu kehtestamisega tekkivad kulud võivad maksust saadavast tulust suuremaks kujuneda, ütles Ernst & Young Balticu auditiosakonna partner Erki Usin. Kui tekkepõhist tulumaksubaasi plaanitakse arvestada sajaprotsendiliselt raamatupidamislikust kasumist, võib see Grant Thornton Balticu hinnangul tuua kaasa optimeerimise laine.

2026. aastast plaanib uus koalitsioon hakata ettevõtete kasumitelt koguma uut, kaheprotsendilist maksu.

Erki Usin ütles ERR-ile, et julgeolekumaksu ehk sisuliselt lisatulumaksu ainus hea külg on selle läbipaistvus – selge eesmärk, mille jaoks plaanitakse raha kokku korjata.

"Kahjuks sellega tundub kogu asja hea külg ka piirduvat, sest kõik muu antud teema juures on väga, väga halb. Paradoksaalne antud asjaolude juures on, et Eesti kaitsevõime ei saa oodatavat lisarahastust. Kuna kogu lisatulumaksu mõte on oma olemuselt läbinisti halb, siis sõltumata selle detailsest teostusest ei suuda see üldpilti muuta," lausus ta.

Usina hinnangul ei teki lisamaksust soovitud lisatulu. Sellel on mitu põhjust, millest ta tõi esimesena välja kaasnevad administreerimiskulud, mille suurust maksuamet veel ei tea.