On rumal väita, et Eesti eelarvekriisi lahendab maksutõus, eriti maksutõus jõukamatele. See on sulaselge vale, maksumäär peaks sel juhul tõusma praegusest kordi kõrgemale, mis tähendaks lihtsalt maksumaksjate lahkumist riigist ja majanduslikku katastroofi, kirjutab Maris Lauri.

Eesti riigireitingu alandamise puhul osutatakse eelkõige geopoliitilistele riskidele, kuid olulise panuse on selleks andnud ka lodev eelarvepoliitika. Ehk siis püsiv eelarvepuudujääk – mille põhjused on suurest mujal kui kaitsekulutuste kasv –, mille tõttu suureneb kiirelt riigivõlg. Puudub ka selge arusaam, kuidas riigieelarve tasakaalustada. Kui viimases selgust ei saabu, on oodata riigireitingu edasist langust.

Riigireitingu alandamine ei ole üksnes riigieelarveline probleem. Ei tõuse üksnes riigilaenude intress, tõusevad ka erasektori laenude omad. Laenude saamine muutub keerulisemaks, investeeringuid on raskem Eestisse tuua ja siin teha. See on tegelikult kogu riigi mure. Kummaline, et asjad, mis kogu ühiskonna jaoks olid 1990. aastate alguses selged, on praeguseks ununenud.