Seekordne ajakiri räägib esimest korda oma ilmumisajaloos „usujuttu”. EML jurist Hiie Marrandi kirjutab, et religiooniga seotud väärtusi hakatakse unustama, ehkki need on jätkuvalt hädavajalikud ilmalikus elus, sealhulgas ettevõtluses. Ka seaduste tõlgendamisel on teatud raamistik, mida tänapäeval mõistetakse kui kristlikku kultuuripärandit ja mida vanasti kõik teadsid, aga nüüd tuleb kohtuvaidlustes inimestele eraldi õpetada ja seletada näiteks nii elementaarseid asju, mida tähendab „head kombed“ või „mõistlik“.

EML juhatuse liige Martin Huberg kirjeldab, kuidas maksumaksjate liit on aastate vältel murelikult seiranud Riigikogu liikmete kuluhüvitiste temaatikat, mis õõnestab Riigikogu kui institutsiooni usaldusväärsust ning propageerib ebavõrdset kohtlemist. Seetõttu teeb maksumaksjate liit ettepaneku võrdsustada Riigikogu liikmete ja ülejäänud „töörahva“ suhtes kohalduvaid norme ja piirmäärasid − kas välistada riigikogulastele suuremate kulude hüvitamine kui erisoodustuse piirmäärad seda ette näevad, või võimaldada ka tavatöötajatel kanda maksuvabalt kulusid kuni 30% ulatuses oma töötasust. Emma-kumma ettepaneku rakendamine aitaks lisaks Riigikogu maine parandamisele kaasa üldise õiglustunde kasvamisele.

MaksuMaksja veergudelt saab lugeda ka algselt ajalehes Pealinn avaldatud intervjuud EML juhatuse esimehe Lasse Lehisega, kus käsitlemist leiavad nii praegune olukord ja valitsuse maksutõusud laiemalt kui maksuküüru kaotamine, terendav automaks ja riigi kulude kokkuhoidmine kitsamalt.

Samuti leiab lugeja ülevaate Tartu Ülikoolis läbi viidud hargmaiste kontsernide miinimumtulumaksu kehtestamise eelanalüüsist. Sihtrühma küsitluse tulemused näitasid teadlikkuse puudumist miinimummaksu reeglite osas, mistõttu on nende tutvustamine vajalik. Samuti rõhutati fookusgrupis, et sõltuvalt ettevõtete tegevusvaldkonnast ja Eesti üksuse ülesannetest kontsernis võivad olla kapitali maksustamisest olulisemad tööjõu maksustamise küsimused.

Tutvu sisuga lähemalt