Poliitikud plaanivad reformida praegust töötushüvitiste süsteemi, mis on ekspertide hinnangul vananenud ega soosi tööturule naasmist. Reformi põletavaim põhjus on hoida kokku raha ja tõsta maksu, et riigi rahalaekasse kukuks hulk miljoneid.

Kõikide seniste tehtud ja plaanitavate maksutõusude-kärbete puhul on oluline meeles pidada, et see pole veel kõik. Kui 2024. aasta riigieelarve on lukus ja võti heidetud jõkke, siis uksed on pärani lahti 2025. aasta osas. Seni on palju vahutatud nn riigikaitsemaksust, mis peab täitma 400 miljoni eurose augu ülejärgmise aasta eelarves. Teednäitavas riigieelarve strateegias on aga sees – sotsiaalmaksu maksmise erijuhtude reformi nime all – töötuskindlustusmaksu tõus. See peaks 2025. aastal riiklikku rahalaekasse kukutama 114 miljonit eurot. Selle osas praegu kokkulepet ei ole, aga on vaja, sest muidu haigutab 400 miljoni asemel eelarves veel suurem auk.