Euroopa Komisjon ennustab värskes sügisprognoosis Eestile sellel aastal 2,6-protsendilist majanduslangust, millega oleks Eesti Euroopa Liidus kõige suurema majanduslangusega riik. Siiski järgmisel aastal peaks komisjoni hinnangul Eesti majandus 1,9 protsenti kasvama.

Euroopa Komisjoni hinnangul langeb sellel aastal Eesti majandus eratarbimise nõrkuse, investeeringute languse, peamiste kaubanduspartnerite kehvema olukorra ja varude lõppemise tõttu.

Kuigi valitsus on otsustanud järgmisest aastast käibemaksu tõsta 20 protsendilt 22 protsendile, prognoosib Euroopa Komisjon, et selle aasta Euroopa Liidu kõrgeimate seas olev 9,4-protsendiline hinnakasv võiks tuleval aastal aeglustuda 3,5 protsendile.

Inflatsiooni peatumist põhjendab komisjon sellega, et hinnad on juba varem kõrgele tõusnud ning energia ja toiduainete hinnasurve väheneb.

Riigieelarve defitsiit peaks komisjoni hinnangul sel aastal tõusma 2,9 protsendini SKP-st. Komisjoni teatel juhtub see peamiselt õpetajate ja siseturvalisuse töötajate palgatõusude ning pensionikasvu kui ka kaitsekulutuste ja lastetoetuste tõusu tõttu, samal ajal kui majandustegevus ja maksukasv on aeglustumas.