Novembri alguses jõustunud karistusseadustiku muudatused võimaldavad teatud väärtegude eest näha ette senisest suurema ülemmääraga rahatrahve. Laienesid ka juriidilise isiku karistusõigusliku vastutuse alused mh selleks, et takistada vastutusest kõrvale hiilimist.

Senisest suuremad trahvimäärad on vajalikud ennekõike kõrge riskiga ja tulusates valdkondades väärtegude ennetamiseks – seda eeskätt finantssektoris, aga ka isikuandmete väärkasutuse eest, mille kõrged trahvimäärad on ette näinud Euroopa Liit.

Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsleri Markus Kärneri sõnul polnud seni kehtinud maksimaalsed trahvimäärad teatud valdkondades piisavalt heidutavad. „Mõistagi pole eesmärk mõista suuri trahve, vaid vähendada väärtegude toimepanemise riski. Näiteks finantssektoris on ettevõtete käive ja seadusi rikkudes saadav võimalik tulu varasemast maksimumtrahvist kümneid või sadu kordi suurem, mistõttu polnud senisest maksimaalsest rahatrahvi määrast tolku,“ sõnas ta.