2022. aastal elas suhtelises vaesuses 22,5 protsenti ja absoluutses vaesuses 3,5 protsenti Eesti inimestest. Võrreldes 2021. aastaga vähenes suhtelises vaesuses elavate inimeste osatähtsus 0,3 protsendipunkti, kuid absoluutses vaesuses elavate inimeste osatähtsus kasvas 2,1 protsendipunkti.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Epp Remmelgu sõnul näitab suhteline vaesus sissetulekute ebavõrdsust riigis.

"Suhtelises vaesuses elas möödunud aastal ligi 303 900 inimest, keda on pea 3000 võrra rohkem kui 2021. aastal. Nendeinimeste leibkonna koosseisu arvestav kuu netosissetulek oli väiksem kui 756 eurot," ütles Remmelg.

Suhtelise vaesuse määr on läbi aastate olnud kõrgeim eelkõige üksi elavate vanemaealiste hulgas.