Heidame pilgu Riigikogus toimuvale nii pärast seekordseid valimisi kui valimistejärgselt üldiselt.
2023. aasta kevadel tuli koalitsioon lagedale ootamatu maksukobaraga, opositsiooni ega huvigruppe uute maksueelnõude sisulisse arutellu ei kaasatud, kuna sisulist arutelu ei toimunudki. Opositsioon otsustas Riigikogus eelnõude menetlemise takistamiseks kasutada obstruktsiooni, mis päädis kaebusega Riigikohtule. EML jurist Hiie Marrandi teeb kokkuvõtte sündmustest ning Riigikohtu otsusest.
Vaatame ka, milliseid ettepanekuid opositsioon obstruktsiooni käigus tegi. Kuigi valdav enamik esitatud eelnõudest puudutas makse ja toetusi, ei olnud tegemist alternatiividega maksude tõstmisele ehk need ei oleks toonud juba planeeritud mahus vahendeid sisse. Mistõttu nendega ei arvestata, isegi kui mõni neist eelnõudest on jõudnud Riigikogus ka esimese lugemiseni.
Maksumaksjate liidul on tekkinud tunne, nagu oleksime aega kinni jäänud – taas on poliitikud kavandanud muudatusi, mille katteks ei ole raha ning taas on vaja makse tõsta. EML peab samuti ennast kordama hakkama 2017. aastal öeldud sõnadega: „Tänaste probleemide põhjus peitubki suures osas just selles, et valimiskampaanias jagatud lubaduste täitmiseks viiakse ellu selliseid maksutõuse, mida ei ole erakonnad valimiste eel lubanud ning millel puudub valija mandaat.“
EML juhatuse liige Martin Huberg annab ülevaate „maksuküüru“ ajaloost ning tõdeb, et küürakat parandab vaid haud — on suur tõenäosus, et kui tulevikus saab võimule teistsugune poliitiliste jõudude kombinatsioon, tuleb küür jälle tagasi.
EML jurist Hiie Marrandi tutvustab ka järjekordset kohtuasja, mille põhiline märksõna oli „laenude andmine seotud isikutele“. Mõnikord suudetakse äriühingus arvepidamine nii sassi ajada, et isegi laenude tagasimakseid ei võeta enam tulumaksukohustust vähendava asjaluna arvesse.