Nii OECD kui Euroopa Liit on viimasel ajal näidanud üles soovi rahvusvahelise maksustamise vallas „kord majja“ lüüa, et ettevõtjad annaks õiglase maksupanuse mitte ainult oma ettevõtte registreerimise riigis, vaid ka seal, kus klientidelt raha kätte saadakse. Kahtlase väärtusega maksuskeemide tõkestamine jms algatused on iseenesest täiesti mõistlikud ja vaevalt ausat konkurentsi sooviv ettevõtja nende mõtete vastu oleks. Kas kõik on aga päriselt nii õilis, kui näib? EML juhatuse liige Hiie Marrandi toob lugejateni kokkuvõtte Ameerika Ühendriikide õigusprofessori artiklist tulumaksu tuleviku teemal, mis sobib hästi silmaringi avardamiseks.
EML juhatuse liige Lasse Lehis tõdeb, et vähemalt praegu me ei tunneta, et see vaidluse all olev maksumuudatus meie elu siin kuidagi mõjutama hakkab. Miinimummaksu nõue puudub väga väikest hulka väga suurte ettevõtjate gruppe, kellel on piisavalt võimekust oma maksuteemad ära lahendada ilma Eesti riigivõimuga diskussiooni pidamata. Enam-vähem ainus praktiline muudatus, mida meie tulumaksuseadus vajab, on uue võimaluse pakkumine ettevõtjale, kes soovib maksta tulumaksu tekkepõhiselt aastakasumilt, aga mingil juriidilisel põhjusel ei saa vormistada dividendimakset. Nimetame seda hellitavalt näiteks „tekkepõhise maksustamise erikorraks“. Sedasi saaksime me oma maksusüsteemiga jätkata, nii et enamik maksumaksjaid ei paneks isegi tähele, et midagi olulist on muutunud.
Statistikaameti juhtivanalüütik Jaan Õmblus tutvustab ettevõtlusriskide maandamiseks ja stabiilsema ärikeskkonna tagamiseks mõeldud ettevõtteid võimaliku maksejõuetuse ohu eest hoiatavat süsteemi, mille prototüüpi on Statistikaamet välja töötamas. Hoiatussüsteemi olemus seisneb selles, et arvutiprogramm jälgib pidevalt ettevõtte majandusandmeid ja teades konkreetse sektori üldiseid majanduspõhimõtteid, saab aru, kui ettevõte hakkab n-ö keskmisest kuhugi poole hälbima. Süsteem teeb analüüsi põhjal järelduse, kas ettevõttel võib sarnaste arengute jätkudes tekkida likviidsusprobleeme ja väheneda võime täita oma kohutusi. Kui oht on olemas, siis väljastatakse ettevõttele varane hoiatus.
Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees Margus Tammeraja annab ülevaate Ernst & Young Baltic AS-i läbi viidud uuringu „E-arvete kasutamine avalikus sektoris ja ettevõtluses“. Uuringu eesmärgiks oli analüüsida e-arvete kasutamist avalikus ja erasektoris, kaardistada hetkeolukord e-arvete turul turuosaliste lõikes, tuua välja takistused e-arvete laiemal kasutamisel ning teha ettepanekuid ja pakkuda välja toetusmeetmeid e-arvete kasutamise suurendamiseks erasektoris.