Märtsikuu ajakiri toob välja mõned Eesti riigi tegematajätmised, mis võivad kaasa tuua Euroopa Liidu poolt karmid trahvid. Veelgi rohkem aga valmistab muret see, et ametnikud ei ole nõus oma vigu tunnistama ning püüavad isegi rikkumismenetlusega seotud dokumente üldsuse eest varjata.

Euroopa Komisjon alustas Eesti suhtes rikkumismenetlust, kuna Eesti ei ole täielikult üle võtnud Euroopa Liidu õigusnorme, millega tugevdatakse süütuse presumptsiooni ja õigust viibida kriminaalmenetluses kohtulikul arutelul. Justiitsminister Maris Lauri sõnul on aga sellest direktiivist tulenevad kohustused Eestil kenasti üle võetud. MaksuMaksja jääb põnevusega järgima sündmuste arengut ning hoiab ka lugejaid nendega kursis.

Riigikontroll viis läbi mitu auditit, mille tulemusel on selgunud, et Eesti peab oluliselt parandama biojäätmete ringlussevõtu võimalusi ja toetama nõudlust biojäätmeist tehtud toodete järele. Kui olukord ei parane, ohustab Eestit Euroopa Liidu prügitrahv.

Valitsus võttis märtsis vastu uue otsuse töötukassa 2021. aasta kevadel jaotatava jätkutoetus kohta. EML juhatuse liige Hiie Marrandi teeb ülevaate, mis on nüüd teisiti ja kes ikkagi kvalifitseerub töötasu hüvitist saama.

EML juhatuse liige Martin Huberg kirjutab platvormide kaudu töötajate töösuhte reguleerimise arengutest nii meil kui mujal. Kuna sotsiaalses plaanis ei ole tegelikult mingit toimivat alternatiivi ravikindlustusele ja pensionikindlustusele, on paslik küsida — kas seda on tingimata vaja korraldada töölepingulise suhte kaudu?

Tutvu sisuga lähemalt