Juurdepääsetavus
Maksuküsimus: 55420
Küsimus
Juhatuse liikme lepingus on kokkulepe, et makstakse haigushüvitist haiguslehe alusel. Kas haigushüvitise väljamakse on maksustatud samuti ainult tulumaksuga?
Arvestus - Kui juhatuse liikmele detsembris tasu ei makstud kuna ta puhkas aga talle maksti jõulupreemiat. Siis kuidas selle 6 kuu sisse arvestada seda detsembrikuu summat? Kas tasuks läheb preemia summa aga päevade arvuks läheb 0?
Vastus - 14.04.2021
NB! Vastatakse vastamise ajal kehtivat õiguslikku konteksti arvestades, kui vastuses seda ei täpsustata.Küsimuses on mitmeid erinevaid tahke.
Esiteks haigushüvitisest, mida reguleerib seadus.
Eeldame, et tegemist on juhatuse liikme tasuga nii maksuseaduste, äriseadustiku, ravikindlustuse seaduse (RaKS) ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) tähenduses. Samuti eeldame, et seda tasu makstakse vähemalt riigieelarvega kehtestatud miinimummääralt (584 eurot 2021. aastal) ning tagatud on ravikindlustus.
Kui juhatuse liige haigestub ja talle väljastatakse ajutise töövõimetuse leht, siis on tal samadel alustel nagu töölepingulisel töötajal, võimalik saada haigekassalt ajutise töövõimetuse hüvitist. Alates 01.01.2021-30.04.2021 maksab haigekassa hüvitist 6. päevast alates. 1. maist taastub vana kord ja haigekassa maksab jälle alates 9. päevast.
TTOS §-s 122 reguleeritav haigushüvitis kohaldub ka juhatuse liikmetele. Sätte esimese lõike kohaselt maksab tööandja töötajale hüvitist haigestumise või vigastuse teise kuni viienda kalendripäeva eest 70% töölepingu seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud töötaja keskmisest töötasust. Alates 1. maist muutub ka see säte ning hüvitist makstakse 4.-8. päeva eest.
Tasu arvestus aga ei käi mitte teie omavahelise kokkuleppe, vaid töölepingu seaduse § 29 lg 8 alusel ehk siis samas korras nagu töölepingulise töötaja puhul ehk siis lähtutakse valitsuse määruse „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ §-st 4. Muuhulgas tuleneb sellest, et „Arvutamise aluseks olevat kalendripäevade arvu vähendatakse nende kalendripäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral „Töölepingu seaduse” § 19 alusel.“ (määruse § 4 lg 3).
Seal peetakse silmas ka puhkuse aega ning haiguslehel olemise aega. Kuigi juhatuse liikmele töölepingu seaduse § 19 ei kohaldu, sest tema lepingut reguleerib äriseadustik (v.a kokkuleppel), siis praegu pole see oluline, sest küsimus on vaid tasu arvutamises ning § 19 nimetab alused, mida peab arvestama.
Tasuna lähevad arvesse kõik summad, mida makstakse töötasuna, sh tulemustasud, preemiad jm. Arvesse ei lähe puhkusetasud, hüvitised (ka ajutise töövõimetuse hüvitis jm).
Maksustamisest.
Haigekassa makstav hüvitis maksustatakse üksnes tulumaksuga (vt TuMS § 20 lg 1).
Tööandja poolt makstav hüvitis maksustatakse vaid tulumaksuga tingimusel, et seda makstakse sotsiaalmaksuseaduse § 3 p 3 ulatuses (TSD lisal 1 koodiga 24).
SMS § 3 p 3: „3) töötervishoiu ja tööohutuse seaduse §-s 122 sätestatud tingimustele vastavat haigushüvitist, mida makstakse töötaja haigestumise või vigastuse teise kuni viienda päeva eest ja mis ei ületa töötaja keskmist töötasu, ning § 13 lõikest 1 tulenevaid tööandja kulutusi töötaja töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks;“. Ka see säte muutub ja alates 1. maist on õigus maksta alates 2. päevast hüvitist maksusoodustusega (kuni 8. päevani).
Seega, kui TTOS § 122 lg 1 kohustas keskmisest töötasust 70% maksma, siis sotsiaalmaksuvaba (ja ka kogumispensionimakseta) on hüvitis keskmise töötasu ulatuses.
Seda ületav summa maksustatakse nagu tavaline juhatuse liikme tasu (TSD lisal 1 koodiga 21). Samas korras maksustatakse 1. päeva eest makstav hüvitis, kui selles on pooled kokku leppinud.
NB! Hetkel on Riigikogu menetluses SE 355 “Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus”, mille vastuvõtmisel pikeneks haigushüvitise maksmise hetkel kehtiv kord 2021. a lõpuni.