Ettevõtluskonsultant Olavi Kärsna kirjutab Äripäevas, et joogivesi peab töökohas olema ja see võib tulla nii torust kui ka pudelist.

Ikka veel pole päevakorrast kadunud küsimus, kas töökohas joodava vee maksustamine sõltub selle tööpaika transportimise meetodist ja kasutatavast anumast. Seadused ja määrused siin vahet ei tee, mõned ametnikud aga miskipärast tahavad teha. Kui kodus töötatakse, on kodu mingi osa tööpäevast tööruumiks. Tööruumides toimuvat reguleerib suures osas töötervishoiu ja tööohutuse seadus, mille alusel on 1999.

aastal välja antud valitsuse määrus nr. 402. Määruse N 15 nimega "Joogivesi" ütleb: tööandja peab töötajatele tagama nõuetele vastava kvaliteetse joogivee ja ühekordsed või pestavad jooginõud. Turumajandusega riikides, sealhulgas ka Eestis, on joogivesi reeglina kaup, mida tuleb kelleltki osta.

Ei saa vett tasuta ei kodus töötav FIE ega maksuameti kontorid. Seega on ettevõtja jaoks tegemist tavalise ettevõtluskuluga, midagi erilist ei ole vee ostmise kohta üheski seaduses ega määruses kirja pandud. Seepärast on äärmiselt kummaline kuulda, et maksu- ja tolliameti süsteemis pidada keegi ikka veel rääkima, et toru kaudu tuleva joogivee ostmine ei ole erisoodustus, aga pudelivee ostmine on. Pudelivesi on küll kallim, aga meil pole ju maksuametile antud õigust ettevõtjale ette kirjutada, kui kallist asja ta ettevõtluse jaoks osta võiks või ei tohiks.

Loe täpsemalt: http://www.aripaev.ee/3368/rubr_artiklid_336804.html