Krista Taim kirjutab Äripäevas äriregistri viimase aja trahvipoliitikast. Kui varasematel aastatel saatis äriregister hilinenud ettevõtjale hoiatuse ja trahv oli viimane abinõu, siis sellest aastast on trahvisaajate hulk kolmekordistunud ning hilinejaid trahvitakse hoiatamata.

Sel aastal on trahve välja kirjutatud kolm korda rohkem kui mullu. 2005. aastal tehti trahvihoiatusi 15 660 ja trahvimäärusi 3257.

26. oktoobri seisuga on trahvihoiatusi tehtud 2580 ja trahvimäärusi 10 675. Justiitsministeeriumi pressiesindaja sõnul on ka varasematel aastatel tehtud mõnedes registriosakondades trahvihoiatus sel puhul, kui majandusaasta aruanne jäi esitamata. Kui hoiatuse peale aruannet ei esitatud, tehti trahvimäärus.

Sel aastal on osakonnad oma praktika ühtlustanud ja majandusaasta aruande esitamata jätmisel enam trahvihoiatust ei tehta, vaid tehakse kohe trahv. Äriseadustik ei nõua eelnevat hoiatamist. Maksumaksjate Liit: trahv pole õiglane Eesti Maksumaksjate Liidu vanemjuristi Martin Hubergi sõnul on sel aastal massiliselt kasvanud trahvisaajate arv, kes on liidu poole pöördunud. "Arvestades, kui ebaselge on trahvimine ja kuidas see on reguleeritud, pole trahvi küsimine õigustatud," sõnas Huberg.

"Esiteks on ebaselge, kas tegemist on väärteoga või sisuliselt sunnirahaga. Seadus võimaldab isikule korduvalt trahvi teha, kuni andmed esitatakse. Väärteo puhul peaks mitmekordne karistamine sama teo eest olema välistatud. Meie hinnangul pole selline trahvimine õiglane ega seadusega kooskõlas." Huberg soovitab trahvi saanutel pöörduda oma õiguste kaitsmiseks kohtusse.

Ministeeriumi kohtute osakonna vabakutsete ja õigusregistrite talituse juhataja Viljar Peebu sõnul on neil aastas 15 000-20 000 toimingut, sellest üle 90% on seotud majandusaasta aruannetega - esitamata jätmine, kohustuslike andmete puudumine aruandest, aruandest ilmnev ebapiisav netovara. Taolistel puhkudel võib kohustatud isikutele ja juhatuse liikmetele teha trahvi kuni 200 päevamäära ulatuses. "Tegemist on menetlustrahviga ehk sunnivahendiga, mitte karistusega - seda ei kanta isiku kohta karistusregistrisse, samas võib kohus trahvimist korrata, kui registrile ka pärast trahvimist ei esitata õigeid või nõutavaid andmeid," sõnas Peep. Loe täpsemalt: http://www.aripaev.ee/3389/uud_uudidx_338906.html