Vahur Koorits kirjutab Postimehes, et igal aastal jääb kohtutäitureil sisse nõudmata sadade miljonite kroonide eest trahve, sest inimestel pole nende tasumiseks raha. Justiitsminister Rein Lang tahaks seetõttu trahvid sissetulekuga vastavusse viia.

Praeguseks küünib riigikontrolli andmetel ainuüksi nende trahvide, mille maksmistähtajast on möödas pool aastat, kogusumma ligi 350 miljoni kroonini. 2005. aasta lõpus oli kuue kuu jooksul laekumata politseitrahvide kogusumma 264 miljonit krooni.

Möödunud aasta lõpus oli summa aga juba 344 miljonit. Võlglasteks on enamjaolt liikluseeskirjade rikkujad ja teised politseilt trahvi saanud inimesed, kes pole ise oma trahve ära maksnud ning kellelt ka kohtutäiturid pole raha kätte saanud. Justiitsminister Rein Langi sõnul aga töötab kohtutäiturite süsteem praegu palju paremini kui varem, mil oli väga raske trahviraha kätte saada. Suure hulga maksmata trahvide põhjuseks peab ta inimeste sissetulekutega võrreldes liiga suuri trahve, mille tasumine käib inimestele lihtsalt üle jõu.

«Miks neid trahve määratakse, kui neid ei maksta ja lõpuks arestiga asendatakse?» küsis Lang. Tema sõnul eelistaks justiitsministeerium trahve määrata sissetuleku järgi, kuid seda takistab asjaolu, et Eesti tuludeklaratsioonides ei kajastu dividenditulu ja seetõttu saaksid peamiselt dividendidest elajad liiga väikseid rahalisi karistusi. Seetõttu käivadki praegu justiits- ja rahandusministeeriumi vahel läbirääkimised, et ka dividenditulu tuludeklaratsioonides kirja saaks, ütles Lang. Loe täpsemalt: http://www.postimees.ee/280607/esileht/siseuudised/269091.php MaksuMaksja on korduvalt varem Justiitsministeeriumi tähelepanu juhtinud minister Langi poolt nimetatud probleemile, kuid seni on ministeerium seda eiranud.

Loe selle teema kohta:

1. Martin Huberg. Kuritöö ja karistus. – MaksuMaksja, 2006, nr 12, lk 12.
2. Lasse Lehis. Rahaline karistus peab sõltuma isiku sissetulekust, mitte tulumaksukohustusest.
   
   – MaksuMaksja, 2006, lk 13.
3. Martin Huberg. Rahatrahvid sõltuvad süüdistatavate tegelikust sissetulekust. Rahatrahvi aluseks võetakse tuludeklaratsioon. – MaksuMaksja, 2001, nr 9, lk 30-31.