18. juulil 2007. a tegi Euroopa Kohus (European Court of Justice) olulise lahendi käibemaksuvaidluses. Prantsusmaa maksuhaldur oli määranud käibemaksu kohalikule SPA-le nimega Société thermale d’Eugénie-les-Bains broneerimistasude eest, mis SPA oli kogunud, kui kliendid ei kasutanud broneeringut (st taganesid lepingust).

Kui klient taganes lepingust, jäi broneerimistasu SPAle kulude katteks, kui SPA ise mingil põhjusel ei taganud kliendile broneeritud majutust jms, tuli tal kliendile tagastada kahekordne broneeringu summa. Maksuhaldur leidis, et äriühing on selles situatsioonis tegelikult ikkagi jõudnud omalt poolt teenust osutada (kasvõi kliendifaili koostamise ja majutuse broneerimise näol), mistõttu tuleks asuda seisukohale et teenust on osutatud ja ka vastav maksustatav käive tekkinud.

Huvitaval kombel jagas sama seisukohta ka kohtujurist (Advocate General), kelle arvamusest Euroopa Kohus otsuse tegemisel enamjaolt lähtub. Ootamatult aga oli kohus sel korral hoopis vastupidisel seisukohal. Võiks isegi väita, et kohus oli seisukohal, mis toetab varasemaid sarnaseid lahendeid ja on täiesti kooskõlas käibemaksustamise üldprintsiipidega.

Kohus analüüsis, millal saab kliendi poolt makstud raha lugeda tasuks teenuse eest. Broneerimisteenuse eest makstava tasuga on tegu, kui osutatava teenuse ja makstava tasu vahel on otsene seos. Kohtu seisukoht oli, et selle juhtumi puhul seos puudub. Pigem on klientidelt saadud raha SPA jaoks kompensatsioon tekkinud kahju hüvitamiseks.

Sellise kompensatsiooni maksmine on hotellinduses laialt praktiseeritav ja ei kujuta endast teenuse eest makstavat tasu, mistõttu ei kuulu ka maksutatava väärtuse hulka käibemaksuseaduse tähenduses. Lahendi inglisekeelse tekstiga saab tutvuda siin.