Heinar Tammet kirjutab Postimehe Vastukaja rubriigis, et kodutarbijale (eriti väiksepalgalistele ja pensionäridele) teeb suurt muret juba saabunud kaugkütte hinnatõus (käibemaksu tõus 5 protsendilt 18 protsendile), nüüd välja kuulutatud maagaasi hinnatõus (käibemaks 18 protsenti) ja Eesti Energia küsitud hinnatõus (käibemaks 18 protsenti). Need hinnatõusud tingivad (töötajate nõudmiste kaudu) töötasu kasvu, mis kantakse üle kaupade ja teenuste hindadesse.

Tekib küsimus, kas kõik see tõus on paratamatu, kas valitsusel ei ole lihtsat võimalust osaliseltki vähendada mõnda hinnakomponenti? Arvan, et see võimalus on olemas.

Et selline võimalus pole utoopia, viitan Läti ja Leedu valitsuse taotlustele, mis esitati Euroopa Ühenduste Komisjonile vastavalt 10. juulil 2006 ja 20. juunil 2006 ning EÜ Komisjon rahuldas oma otsustega 2007/68/EÜ (OJ L 32, 6.2.2007, 165-166) ja 2006/537/EÜ (OJ L 261, 22.9.2006, 35), mille artikli 1 säte on järgmine: Läti võib kohaldada 10. juulil 2006 registreeritud kirjas teatatud meedet, mille eesmärk on kohaldada vähendatud käibemaksumäära kodumajapidamiste kaugkütte-, maagaasi- ja elektritarnetele, olenemata tootmis- ja tarnetingimustest.

Leedu võib kohaldada 20. juunil 2006. aastal saabunud kirjas edastatud meedet, mille eesmärk on kohaldada vähendatud käibemaksumäära kaugkütte tarnete suhtes, olenemata kaugkütte tootmis- või tarnetingimustest. Loodan, et uurivad ajakirjanikud selgitavad, kes Eesti valitsusest ja miks ta otsustas mitte esitada EÜ Komisjonile Lätiga sarnase taotluse ning miks ei esitata seda nüüd, kus inflatsiooni järsk tõus on reaalsus.

Loe täpsemalt: http://www.postimees.ee/190907/esileht/arvamus/283857.php