Veikko Maripuu, investeerimispanga Suprema varahalduse juht kirjutab Eesti Päevalehes, et Eesti majandust ootab kiire jahenemine, väidab majandusprognoos, mille Eesti Pank avalikustas eelmisel nädalal. Eesti viimaste aastate (liig)kiire majanduskasv on selleks korraks läbi saanud.

Viimaste aastate üks suuremaid pettumusi on olnud euroga liitumise edasilükkumine. Kuid lähiajal, mil Eesti majandus- ja tõenäoliselt ka hinnakasv hakkab märkimisväärse tempoga langema, avaneb Eestil liitumiseks senisest soodsam võimalus. Seda hoolimata rohkete välisekspertide arvamusest, et euroala on avatud vaid rikastele riikidele ja meil pole sellesse klubisse asja veel vähemalt kümne aasta jooksul.

Ma ei jaga sellist arvamust. Järgmise aasta alguses ühineb euroalaga näiteks Slovakkia, mille heaolutase ei erine märkimisväärselt Eesti omast. Eestil pole mõtet loota, et meil oleks võimalik muuta euroga liitumise kriteeriume. Selliseid üleskutseid tehes näeme välja tülikate idaeurooplastena ning soovitud eesmärgi asemel suurendame Euroopa keskpankurite frustratsiooni ning pettumust meis.

Valitsuse prioriteet peaks olema euroga liitumine, mitte aga pseudoteemade tekitamine – mille hulka kuulub ka näiteks euro paralleelse kasutuselevõtu plaan. Vesteldes välisinvestoritega tundub üha enam, et Eesti senine tulumaksusüsteem on oma aja ära elanud. Senine maksupoliitika soosib küll investeeringute tegemist ning omakapitali ja dividendide väljavõtmise mõningast edasilükkamist, kuid lõplikud maksumäärad ei ole enam ammu piirkonna soodsaimad. Samuti ei anna selline struktuur mingit efekti võimalike prioriteetsete suundade arendamiseks.

Viimastel aastatel on see maksusüsteem väga hästi soosinud näiteks kinnisvarasse investeeringute tegemist, kuid sugugi mitte tööjõu koolitamist. Selline keskkond teeb ettevõtja laisaks. Veel pole hilja otsustada, kuidas suhtuda ettevõtete maksustamisse pärast 2009. aastat.

Hea võimaluse uute ideede rakendamiseks annab ees ootav majanduse jahtumise faas. Senise tulumaksu edasilükkava, kuid kõrgete maksumääradega süsteemi asemel võiks kaaluda ettevõtete kasumile madala üldise maksumäära kehtestamist, kusjuures oleks võimalik anda maksusoodustusi innovatiivset tehnoloogiat ning olulist lisaväärtust andvale tööstusele, samuti arengu-uuringutele ning täiendkoolitusele. Loe täpsemalt: http://www.epl.ee/arvamus/405093