Tuuli Koch ja Kai Kalamees kirjutavad Postimehes, et Riigikogu kinnitas eile enneolematult võimsalt kosunud ja 100 miljardi krooni piirile läheneva 2008. aasta riigieelarve olukorras, kus mitte keegi ei tea täpselt, mis juhtub tuleval aastal Eesti majanduse ja rahandusega.

Üle pikkade aastate sai Eesti uue eelarve majanduse jahtumise tingimustes. Oma suve lõpu optimismist taganes novembri lõpus ka rahandusministeerium, vähendades majanduskasvu prognoosi 7,3 protsendilt 5,2 protsendile ja kasvatades eeldatavat inflatsiooni 7,4 protsendilt 8,5 protsendile. Nende arvude ümbermängimine ei mõjutanud aga eelarve mahtu, mis on tervelt neljandiku võrra tänavusest suurem.

Riigi kavandatavad tulud on 96,3 miljardit krooni ja kulud 93,6 miljardit krooni. Rahandusminister Ivari Padari kinnitusel on tegu ettenägeliku dokumendiga, mis on valmis reageerima nii maailmas toimuvale kui ka ootamatutele väljakutsetele. «Selge, et majandus kohaneb ja kohandub, aga ma ei taha lage ka väga mustaks värvida,» rääkis Padar. «Erinevate riskidega on arvestatud.

Eesti ajaloo suurim prognoositav ülejääk annab puhvri ka ebameeldivate stsenaariumide käivitamiseks,» tõi minister välja eelarvesse kirjutatud 2,7 miljardi kroonise ülejäägi. Nii Eesti Pank kui ka rahandusministeerium on Padari väitel kindlad, et eelarve laekub järgmisel aastal ilusasti täis. Vaidlus käib vaid ülejäägi suuruse üle. Padar tunnistas samas, et tänamatu on hinnata eelarve üheks aluseks olevat tarbijahinnaindeksit, mida omakorda mõjutavad maailmaturu kütuse ja toidukaupade hinnad.

«Väärib äramärkimist, et 1. detsembri seisuga oli tulude-kulude vahe 7,7 miljardi krooniga plussis, mis näitab, et maksulaekumistega asi nii hull ei ole, kui on avalikkuse meeleolud majanduse arengutee suhtes,» oli üsna helgelt meelestatud ka riigikogu rahanduskomisjoni reformierakondlasest esimees Jürgen Ligi. Loe täpsemalt: http://www.postimees.ee/131207/esileht/siseuudised/301189_1.php