Maksu- ja Tolliameti peadirektor Enriko Aav kirjutab Postimehe arvamusküljel ümbrikupalgast.

Kuigi ümbrikupalga maksmist ei saa Eestis pidada enam tavaliseks nähtuseks, on siiski üle kümnendiku siinsetest töötajatest nõustunud töötasuga maksustamise eest varjatud kujul. Sellise tulu saajad ei arvesta pahatihti, et ümbrikupalgaga koos nõustuvad nad sotsiaalse riskiga, mis võib nende elu paljuski mõjutada. Maksu- ja Tolliameti andmetel sai 2007. aastal 11,6 protsenti Eesti töötajatest palka, millelt jäeti osaliselt või täielikult ettenähtud maksud maksmata.

See näitaja on paari aasta taguse ajaga või mõne meie naaberriigi tänaste oludega võrreldes üsna madal. Siiski ei saa alahinnata negatiivset efekti, mida ümbrikupalk toob kaasa kümnetele tuhandetele eestimaalastele otseselt või sadadele tuhandetele kaudselt. Tegemist on laiaulatusliku probleemiga, millele vastu astumine on kõigi huvides. Legaalne sissetulek annab meile kindlustunde suhetes tööandja ja pankadega ning sotsiaalse garantii haigestumisel, peret luues ja vanaduspõlves.

Need on hüved, millest «musta tulu» saajad ilma jäävad. Viimastel aastatel on meie kõigi rõõmuks hakanud ülespoole liikuma sündide arv. Ka riik panustab pisipere ja vanemate heaolusse, makstes vanemahüvitist ning isapuhkuse tasu, et vanemad saaksid lapse esimestel elupäevadel ja -kuudel sellele tähtsale sündmusele pühenduda. Vanemahüvitist makstakse lapsevanema varasema perioodi ametliku palga alusel.

Ema, kes on leppinud ümbrikupalgaga, peab leppima ka miinimumpalga alusel makstava vanemahüvitisega, see toob aga paratamatult kaasa noore pere elustandardi langemise. Tihti ei mõtle me negatiivsele – mis saab siis, kui kaotada töö tõttu tervis või haiguse tõttu töövõime, kuidas saada hakkama, kui kaob töökoht. Ausale palgasaajale maksab riik negatiivse stsenaariumi korral hüvitist, et anda aega paranemiseks või uue töö otsimiseks. Võib aga juhtuda, et ümbrikupalga eest tööd rügav tubli ehitaja avastab tööõnnetusse sattudes, et on jäänud oma muredega üksi, kuna ka tervisekahjustushüvitist saab nõuda vaid ametliku palga järgi.

Lisaks eeltoodule olenevad maksustatavast palgast ka puhkusetasud ning tulevase pensioni suurus. Ei maksa unustada, et ümbrikupalga saajal on kehvemad väljavaated laenule krediidiasutusest. Loe täpsemalt: http://www.postimees.ee/210108/esileht/arvamus/307314.php