Kaire Uusen ja Lauri Linnamäe kirjutavad Postimehes, et käibemaksu tõstmine tähendaks analüütikute sõnul jätkuvat hinnatõusu, majanduse peatset veel suuremat kukkumist ja euro käibeletuleku edasilükkumist.

Riigi rahanappuse leevendamiseks poliitikute leeris küpsev plaan tõsta käibemaksumäär 18 protsendilt 19-le ei päästa analüütikute hinnangul kehvast olukorrast. Hansabank Marketsi analüütik Maris Lauri märkis, et käibemaksu tõstmisega saab tekitada lühiajalise ostulaine, sest inimesed võivad enne hindade kerkimist tormata kaupu varuks ostma. «Seejärel tuleb aga jälle aasta-poolteist tõdeda, et majanduses liiguvad asjad oodatust halvemini ehk maksumäära tõstmine ei tähenda seda, et maksutulud kasvavad,» ütles Lauri. Tema arvates tuleks taas korrata: eelarvet pole vaja iga hinna eest tasakaalu ajada, sest keerulisemateks aegadeks on olemas reservid.

«Jäiga eelarvetasakaalu või -ülejäägi tagaajamisega võib majanduse tõsistesse raskustesse saata,» rõhutas Lauri. Eesti Panga rahapoliitika osakonna juhataja Ülo Kaasik nentis, et nii suure kaaluga maksupoliitilisi samme kavandades ja ajastades tuleks kindlasti lähtuda põhjalikest analüüsidest. «Näiteks peaks vastama küsimusele, kas majanduskasvu aeglustumise ajal käibemaksu tõstmine ja seeläbi majapidamiste ostuvõime vähendamine kaalub üles valitsuse lisakulude olulisuse,» arutles Kaasik. «Või on võimalik siiski samas ulatuses muude kulude kasvu piirata?» Majanduspoliitiliselt kõige halvem variant ongi Kaasiku sõnul nn päritsüklilisus, mis tähendab seda, et headel aegadel alandatakse makse ja halvematel tõstetakse.

«Praeguses kõrge inflatsiooniga majanduskeskkonnas peaks hoolikalt analüüsima ja kaaluma kõiki samme, mis võivad kaasa tuua lisa hinnatõuse,» kommenteeris ta võimalikku plaani. Loe täpsemalt: http://www.postimees.ee/050608/esileht/majandus/335118.php Loe ka Äripäevast: Kadrin Karner. „Maksu tõstmise mõte ärritas tööandjaid“ Loe ka Postimees.ee-st: Sirje Niitra. „Maksumaksjate liit on mis tahes maksutõusu vastu“.