Anu Ojasalu, Eesti töötukassa avalike suhete juht, kirjutab Eesti Päevalehes töötuskindlustushüvitisest.

Töö­tus­kind­lus­tushüvi­tist on ini­me­sel õigus saa­da siis, kui ta on töölt va­bas­ta­tud koon­da­mi­se, kat­sea­ja mit­te­ra­hul­da­va­te tu­le­mus­te või täh­ta­ja­li­se le­pin­gu lõppe­mi­se tõttu. Lis­aks nei­le an­na­vad hüvi­ti­se saa­mi­se õigu­se veel mõned töö­suh­te lõpe­ta­mi­se alu­sed (vt www.too­tu­kas­sa.ee). Töö­ta­jad, kes lah­ku­vad töölt omal soo­vil, pool­te kok­ku­lep­pel või oma­pool­se­te ek­si­mus­te tõttu, ei saa töö­tus­kind­lus­tushüvi­tist. Sa­mu­ti ei ole töö­tus­kind­lus­tushüvi­tist võima­lik saa­da ini­mes­tel, kes ei mak­sa töö­tus­kind­lus­tus­mak­set: pen­sionä­ri­del, üliõpi­las­tel, ju­ha­tu­se liik­me­tel jne.

Olu­li­ne on see­gi, et täis oleks töö­tus­kind­lus­tuss­taaž, s.t et töö­ta­ja oleks vii­ma­se 36 kuu jook­sul maks­nud vä­he­malt 12 kuud töö­tus­kind­lus­tus­mak­set. Loe täpsemalt: http://www.epl.ee/artikkel/454878