Urmas Klaas, Riigikogu majandus­komisjoni esimees, kirjutab Postimehe arvamusküljel, et Eesti majanduse edukas areng ning inimeste heaolu kasv on baseerunud paljuski meie maksupoliitikal. Eesti inimesed on olnud motiveeritud pingutama, sest riik on hinnanud nende otsustamisvabadust ja tulumaksu alandades jätnud üha rohkem raha rahva rahakotti. Ettevõtete reinvesteeritud kasumi maksuvabastus on toonud Eestisse miljardites kroonides välisinvesteeringuid ning motiveerinud meie oma investoreid.

Siit on tekkinud uued töökohad, mille abil on muu hulgas rahastatud sotsiaalsüsteemi ning kasvatatud riigieelarvet. Reformierakond on majanduse kriisist välja toomise plaanis «Seitse sammu uue majanduskasvuni» sõnastanud madalate maksude säilitamise tähtsuse.

Riigikogu majanduskomisjoni juhitud riiklikult olulise küsimuse «Eesti ettevõtluse areng» arutelul ütles Kaubandus-Tööstuskoja president Toomas Luman tulumaksumäära alandamise kohta, et mida rohkem raha rahva käes, seda suuremad käibed. Mis järgmise sammuna tähendab suuremat maksulaekumist riigile. Värskes hinnangus Eesti eurole ülemineku programmi kohta tõdeb Euroopa Komisjon, et Eesti maksupoliitika soosib majanduskasvu. Kui heita pilk lõunanaabrite poole, siis näeme, et IMF soovitas Lätile seda, mida Eesti on teinud: pöörata otsesed maksud kaudseteks.

Üheks sammuks on Lätis alandada tulumaksu seniselt 25 protsendilt 23 protsendile. Majandusõpikud õpetavad, et kriisist väljatulekuks on vaja makse alandada. Eriti oluline on sellega seoses tulumaks, mis on majandusele kõige raskem koorem. Riigid kui majandusruumid konkureerivad omavahel: kes loob parema keskkonna ettevõtluse arenguks.

Eesti ei ole oma 21-protsendilise tulumaksumääraga investorite jaoks sugugi enam kutsuv majakas. Proportsionaalse tulumaksuga riikidest on näiteks Bulgaarial maksumäär kümme protsenti ja suurel idanaabril Venemaal 13 protsenti. Loe täpsemalt: http://www.postimees.ee/?id=90095 Loe Postimehest ka: „Eiki Nestor: hüvasti, senine maksupoliitika“: http://www.postimees.ee/?id=90094