Ville Jehe ja Kristel Kivinurm-Priisalm kirjutavad EPL Ärilehe arvamusloos sellest, et aastapäevad tagasi sai seltskond ettevõtjaid ühe lõunalaua taga kokku. Nagu ikka, hakati arutama igapäevaseid teemasid. Pea igaüks oskas oma lähikonnast tuua näiteid, kus üks või teine on leidnud väljakutse Eestist väljaspool või veel enam – eelistanud oma ettevõtte tegevuspaigana mõnda muud riiki. Mida teha, et see trend oleks vastupidine ja targad tegijad tahaksid luua Eestis?

Ligikaudu 50% riigi maksutuludest laekub ettevõtlusest sotsiaal- ja tulumaksu kaudu.

Teine 50% on seotud ettevõtlusega kaudselt: käibemaks, aktsiisid, maksud kaupadelt ja teenustelt jt. Kaudselt seetõttu, et neid makse maksab tarbija. Kuid tarbija on ostuvõimeline vaid siis, kui ta saab palka. Ja seda maksab ettevõtja.

Praegu on Eesti riigi „pakkumine” ettevõtjatele üsna konkurentsivõimetu: teie võtke risk ja looge riiki töökohti, meie küsime selle „võimaluse” eest maksudena 70% iga loodud töökoha pealt. Arvutage ise: üksikisiku tulumaks 21/79 netosummast, sotsiaalmaks 33% ja töötuskindlustus, mis võib tulevikus tõusta isegi 3%–5%-ni. Kui töötaja netopalk on 10 000 krooni, siis sellelt peab ettevõte riigile loovutama u 6975 krooni. Tööjõu ülemaksustamise tagajärjed on näha juba mõnda aega.

Viimastel andmetel peab vaid 2% Eesti inimesi oma põhiliseks sissetulekuallikaks ettevõtlusest saadavat tulu. Võrreldes teiste riikidega on see näitaja üliväike. Seetõttu ei soovi inimesed Eestis tegeleda ei ettevõtluse ega ekspordiga. Lisandub väärtpaberitulude maksustamine igalt vähegi soodsalt investeeringult.

Nii on tööandjal keeruline oma töötajaid motiveerida, pakkudes neile ettevõttes osalust, ja riigil keeruline loota, et inimesed ise kehval ajal hakkama saavad.Loe täpsemalt: http://www.arileht.ee/artikkel/465408