Äripäeva juhtkirjas kirjutatakse, et ametiühingute ja tööandjate esindajate vaidluses töötuskindlustuse maksemäära ja uue töölepinguseadusega ette nähtud koondamishüvitiste üle saab teha vahekokkuvõtte. Üks kompromiss on sündinud - töötuskindlustusmakse tõusis 3 protsendini, ja teine kompromiss kohe-kohe tulemas - kui töötaja lahkub omal soovil, siis talle hüvitist ei maksta.

Äripäeva meelest on hetkeseis tööandjale soodne ja selliseks võiks lõppseis põhimõtteliselt jäädagi. Mõned muudatused töötuskindlustusmaksete tingimustes lisaks. Ka töötukassa saab rahulikult tööd teha - seadust muuta pole vaja, sest 3 protsenti ongi seadusega lubatud lagi, ning vähemalt sel aastal jääb töötukassa ellu, sest vabatahtlikult töölt lahkunu hüvitiseta jätmine säästab töötukassa raha ligi poole miljardi krooni võrra.

Töötaja poolelt vaadates võib muidugi tunduda, et oma tuleviku kohustuslik kindlustamine annab tulevikuks kõige vähem kindlust (paralleeli võib tõmmata ka töötuskindlustuse ja kohustusliku pensionikindlustuse vahel), aga maksta tuleb nii ehk teisiti ja nii palju, kui kokkulepped (seadused) ütlevad. Teise kompromissi puhul on aga toimetus sama meelt tööandjate keskliidu juhi ja töötukassa nõukogu liikme Tarmo Kriisiga: omal soovil lahkujale hüvitise maksmine on uus hüvitise liik ning selleks pole inimesed veel raha tegelikult kogunud - seega seda võib edasi lükata. Maksemäära tõus oli aga kriisi paratamatu kaaslane, seni kogutu neelab majanduse kokkutõmbumine. Loe täpsemalt: http://www.aripaev.ee/4294/arv_juhtkiri.html