Olavi Kärsna kirjutab  Maalehes, et veidi aega tagasi riigikohtu poolt kohtuasjas nr 3-3-1-93-08 tehtud otsuse kajastamine ajakirjanduses tekitas ka arvamusi, et nüüd on kõik probleemid sõiduautode erisoodustuse ja sõidupäevikute pidamisega lahendatud. Päris nii see kahjuks ei ole.

Erisoodustuse hinna määramise kord on kehtestatud rahandusministri 29.12.1999. a määrusega nr 120. Kord annab võimaluse maksta erisoodustuse makse ka väiksemalt numbrilt kui maksimaalne 4000 krooni (kuni selle aastani 2000 krooni).

Selleks tuleb aga pidada sõidupäevikut, mille sisu on määruses ette kirjutatud. Kord ei välista, et sõidupäeviku järgi erisoodustust üldse ei olnudki. Määrust lugedes tundub algul, nagu olekski sõiduautoga ainult kaks võimalust: kas maksad maksud neljalt tuhandelt või pead päevikut. Algusest peale on maksuametiga vaieldud selle üle, millal võiks lugeda tõendatuks, et äriühingu sõiduautoga isiklikke sõite ei tehtagi, s.t millal pole erisoodustust, mida maksustada.

Pikemalt loe: http://www.maaleht.ee/2009/04/23/seadus/6424-kuidas-ametiautoga-isiklikke-soite-tehaRiigikohtu lahendit vaata siit: http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-93-08