Külli-Riin Tigasson intervjueerib Eesti Päevalehe veergudel TÜ tööõiguse õppejõud Gaabriel Tavitsat.

Uus töölepinguseadus on valitsuse lõhki löönud. Põhiliselt on sellest seadusest räägitud koondamiste ja töötushüvitiste kontekstis, aga mida uus seadus veel kaasa toob? Koon­da­mishüvi­ti­sed on po­lii­ti­li­ne tee­ma, mis on töö­ta­jai­le tões­ti kõige va­lu­sam. Aga uus sea­dus si­sal­dab ka pal­ju muud. Näi­teks võimal­dab 1.

juu­lil keh­ti­ma hak­kav uus töö­le­pin­gu­sea­dus tö­öand­jal töö­ta­ja pal­ka ühe­pool­selt vä­hen­da­da. Prae­gu­se sea­du­se jär­gi tö­öand­ja töö­ta­ja pal­ka ühe­pool­selt vä­hen­da­da ei saa, aga edas­pi­di võib tö­öand­ja töö­ta­ja pal­ka ühe­pool­selt vä­hen­da­da ku­ni alam­pal­ga­ni – ja se­da ku­ni kol­meks kuuks ka­lend­riaas­ta jook­sul. Nii et see, kes varem sai palka 15 000 krooni kuus, võib hakata saama 4350 krooni? Jah, see on võima­lik. Sel­lest tu­leb vä­he­malt kaks nä­da­lat et­te tea­ta­da, aga töö­ta­ja nõuso­le­kut ei küsi kee­gi.

Mille alusel seda teha tohib? Põhju­seks pea­vad ole­ma et­tenä­ge­ma­tud ma­jan­dus­li­kud as­ja-olud. Aga prae­gu­ses olu­kor­ras võivad kõik et­tevõtted öel­da, et neil on kee­ru­li­ne ma­jan­du­so­lu­kord. Tõsi, vas­tu­reakt­sioo­ni­na lu­bab sea­dus sel ju­hul töö­ta­jal tö­öand­ja­le öel­da, et ta käib sel­le võrra vä­hem tööl. Näi­teks kui palk lan­geb viis kor­da, käib ta viis kor­da vä­hem tööl.

Loe täpsemalt: http://www.epl.ee/artikkel/469217 Tutvu uue töölepingu seadusega siit: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13152918