Päevalehes kirjutab Agne Narusk sellest, kuidas nende toimetusse pöördus noor naine, kes oli mures oma rahalise olukorra pärast siis, kui ta septembris emaks saab. Nimelt ei õnnestunud tal jääda töölt rasedus- ja sünnituspuhkusele, sest enne läks ettevõtte, kus ta töötas, pankrotti. See tähendas kõikide töölepingute lõpetamist, ka lapseootel töötajaga. Lootes veel tööd leida, võttis ta end töötukassas arvele.
„Olen kuuendat kuud beebiootel ja saan töötuskindlustushüvitist 388,37 krooni kalendripäevas,” kirjutab naine.
„Selle maksmise periood kattub mingis osas ajaga, mille eest peaksin saama ka vanemahüvitist. Tunnen muret, kuidas peaksin toimima, et vanemahüvitise arvestamises ja väljamaksmises ei tekiks tõrkeid ja seda ei vähendataks.” Kirjutaja tööleping lõpetati töölepinguseaduse paragrahvi 86 punkti 2 alusel (töölepingu lõpetamine tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse raugemisel pankrotiseaduses sätestatud korras). Ta otsis üles vanemahüvitise seaduse, mille paragrahv 3 lõige 7 ütleb, et „hüvitise vähendamist töötuskindlustuse seaduse alusel tööandja maksejõuetuse korral makstava hüvitise osas ei rakendata, kui see makstakse välja vanemahüvitise maksmise kalendrikuul”. Noor ema küsib: „Kas antud seadusele tuginedes makstakse mulle töötuskindlustushüvitist samal ajal vanemahüvitisega kuni 26.
oktoobrini, ilma et vanemahüvitist mingil määral korrigeeritaks? ” Pikemalt loe:http://www.epl.ee/artikkel/469537