Tänase Päevalehe Ärilehes on Mikk Salu intervjuu USA ülikooli majandusprofessori Robin Hansoniga. Intervjueeritava hinnangul on haridus staatuskaup, mida maksustamise asemel millegipärast hoopiski subsideeritakse.

• Kas peaks siis maksustama asju, mis teevad meid õnnetuks, ja toetama neid asju, mida meile meeldib teha, millest kuulus psühholoog ja evolutsiooniteoreetik Geoffrey Miller räägib? Maksupoliitikaga tõepoolest soovitakse soodustada tegevusi, mis inimestele meeldivad. Näiteks sportimist.

Ja printsiibis võib mõelda ka „õnnetu olemise” maksustamisele. Kui vaadata uuringutulemusi, siis teevad inimesi õnnelikuks muu hulgas ka sellised asjad nagu poodlemine või religioon. Kas neid tegevusi peaks siis subsideerima? Ja sellised tegevused nagu õppimine või vanade inimeste eest hoolitsemine eriti ei meeldi – kas neid peaks kõrgemalt maksustama?

„Meeldib – ei meeldi” asemel võiks maksude kehtestamisel rohkem mõelda, millised on välismõjud. • Milliseid näiteid välismõjudepõhise maksustamise kohta võiks aga tuua? Kõige klassikalisem on autode maksustamine. Autodel on selge negatiivne välismõju – nad on teistel ees. Suurematel autodel on suurem negatiivne välismõju – nad on rohkem ees, võtavad rohkem ruumi parkimisel, vähendavad rohkem nähtavust.

Nii et neid võiks tõepoolest kõrgemalt maksustada, ilma et oleks vaja alustada subjektiivset diskussiooni teemal „Mis on luksus?”. Loe täpsemalt: http://www.arileht.ee/artikkel/470856