Maksumaksjate liit protesteerib uue valitsuskoalitsiooni kavandatava käibemaksu tõusu vastu ning kutsub valitsuserakondi üles loobuma käibemaksu tõusust ning keskenduma selle asemel eelarvepoliitika muutmisele ja majanduse elavdamise abinõudele. Kõikide eelduste kohaselt kujuneb 2009. aasta maksukoormus juba ilma uute maksutõusudetagi viimase kümne aasta kõrgemaiks. Liidu arvamusega on nõus ka Eesti Keskmiste ja Väikeettevõtjate Assotsiatsioon, kelle arvates kannataksid käibemaksu tõstmisest kõige rohkem siseturul tegutsevad väikeettevõtjad ja lõpptarbijad.

EML juhatuse esimees Lasse Lehis kirjutab, et maksude tõstmisel ei kehti aritmeetika põhitõed. Maksumäära tõstmine ei suurenda maksulaekumisi. Tasub meeles pidada sedagi, et avalik sektor ise on samuti käibemaksuseaduse mõistes lõpptarbija ja maksukoormuse kandja. EML vanemjurist Martin Huberg soovitab Eestil mõelda, enne kui asutakse madaldatud maksumäärasid kaotama või standardmäära tõstma.

Nimelt on Eesti jätnud kasutamata Euroopa direktiivis pakutavad erandid toiduainetele, vee tarnetele, transpordile, kultuurile (muuseum, loomaaed, kontsert jne), raadio- ja televisiooni vastuvõtule, spordile jne. Samuti tutvustab autor mujal maailmas kasutamist leidvat maksuamnestia ideed, mida ei saaks Eestis rakendada käibemaksu osas, küll aga võiks seda kaaluda muude maksude ja maksuintresside osas, samuti võiks kõne alla tulla karistamisest loobumine. Ernst & Young Baltic AS maksuosakonna juhataja Ranno Tingas kirjeldab Ernst & Young läbiviidud uuringut, milles vaadati hiljutisi maksupoliitika muudatusi 24 riigis tulenevalt globaalsest finantskriisist. Tulemused näitasid, et praegu langetavad paljud riigid makse majanduse elavdamiseks.

Autor nendib, et tõenäoliselt ei pea Eesti kõike tegema samamoodi nagu teised riigid, kuid ilmselgelt ei ole mõttekas käituda ka täpselt vastupidi. Tutvustame kahte värsket Eestist algatatud Euroopa Kohtu otsust. EML vanemjurist Martin Huberg käsitleb suhkruvarude maksustamise küsimust. Kuigi esmapilgul justkui oleks Eesti riik saanud vaidluses ettevõtjatega võidu, ei pruugi vaidlus siiski nii lõppeda, sest asjakohane Euroopa määrus ei olnud suhkruvarude maksustamise hetkel eesti keeles avaldatud.

EML juhatuse liige Jüri Allikalt tutvustab Euroopa Kohtu seisukohta, mille kohaselt võib raha vähesuse korral määrata maaelu arengu toetusi ainult nendele tootjatele, kes said toetusi juba eelmisel eelarveaastal. EML vanemjurist Martin Huberg toob lugejateni ringkonnakohtu otsuse asjas, kus vaieldi võimalikkuse üle kvalifitseerida dividendid ümber palgatuluks ja mis päädis maksuameti kaotusega. Autor nendib, et maksude puhul peaks seadus sätestama kõik maksukohustuse tekkimise aluseks olevad asjaolud, neid ei saa delegeerida täitevvõimule. Seega võiks riik pigem taas arutada teema reguleerimise otstarbekust seaduse tasandil ning mitte jätta ettevõtjaid maksuhalduri meeleoludele lootma.

EML jurist Gaily Kuusik annab ülevaate Riigikogu menetluses olevast uue töölepingu seaduse muutmise eelnõust. Lisaks põhimõttelistele küsimustele, mis on tööandjad ja ametiühingud tülli ajanud, on eelnõus ka rida “tehnilisi muudatusi” ehk vigade parandusi. Ajakirja trükkimineku ajaks ei olnud seaduseelnõu veel seadusena vastu võetud ning sellele lisandus veel arvukalt muudatusi, mida artiklis ei puudutata. Lisateave:MaksuMaksja peatoimetaja Margit Berkotelefon 626 4196, 53035007margit@maksumaksjad.eewww.maksumaksjad.ee