Teabe nõudmine kolmandalt isikult Riigikohus on teinud lühikese aja jooksul neli otsust kohtuasjades, milles kolmas isik on vaidlustanud talle maksukorralduse seaduse (MKS) § 61 alusel tehtud korralduse esitada maksuhaldurile teavet kontrollitava maksumaksja kohta. Vt otsuste tekste: 3-3-1-98-10 3-3-1-24-11 3-3-1-25-11 3-3-1-26-11

MKS § 84 rakendamine Kaks lahendit puudutavad MKS § 84 rakendamist. Ühes kohtuasjas on taas tegemist Hansapanga aktsiatega ning Riigikohus kordab oma varasemas praktikas väljaöeldud seisukohti. Teises kaasuses soovis MTA juriidilise isiku nimel toimunud kauba müügist saadud tulusid ümber kvalifitseerida füüsilise isiku ettevõtlustuluks.

Vt otsuste tekste: 3-3-1-15-11 3-3-1-23-11 Käibemaks kinnisvaratehingult Riigikohus selgitab, et kinnisvara ostjal ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust, kui võõrandamistehing kujutas endast ettevõtte üleandmist, millest KMS § 4 lg 2 p 1 kohaselt käivet ei teki. Vt otsuse teksti: 3-3-1-20-11 Maksuvõla ajatamine esialgse õiguskaitse kehtivuse ajal Riigikohus selgitab, et kui halduskohus on esialgse õiguskaitse korras peatanud maksuteate või maksuotsuse täitmise, siis ei ole maksuhalduril õigust maksuvõlga sundkorras sisse nõuda ega võlga kolmandatele isikutele avaldada, kui maksuvõlg sellegipoolest eksisteerib ning maksumaksjal on näiteks õigus kohustus vabatahtlikult täita, samuti on maksumaksjal õigus taotleda maksuvõla tasumise ajatamist. Maksuhaldur võib vajadusel otsustada ajatamise edasilükkava tingimusega nii et ajatamisgraafik hakkaks kehtima alles pärast kohtumenetluse lõppu: Vt otsuse teksti: 3-3-1-48-10 Intresside arvestamine maksumaksja kasuks Kahes peaaegu identse sisuga kohtuasjas asus Riigikohus seisukohale, et 2009. aastal kehtinud MKS kohaselt arvestati maksumaksja kasuks intressi vaid kuni õigusvastase maksuotsuse kehtetuks tunnistamise päevani, mitte maksusumma tegeliku tagastamise päevani, nagu nägi ette varem kehtinud redaktsioon.

Vt otsuste tekste: 3-3-1-1-11 3-3-1-2-11 Maksuhalduri teavitamine vaieldavast tehingust Väärteoasjas selgitab Riigikohus, et kui maksumaksja on ekslikult seisukohal, et talle laieneb kinnisvara müügil maksuvabastus ning ta on maksuhaldurit teavitanud tehingu toimumisest ja oma tõlgendusest, siis ei saa seda maksumaksjat karistada tuludeklaratsioonis valeandmete esitamise eest. Vt otsuse teksti: 3-1-1-25-11 Elatise maksustamine Tsiviilasjas selgitab Riigikohus, kuidas arvestada elatise suuruse määramisel tulumaksuseaduse muudatust, mille kohasel elatist alates 2011. aastast enam saaja tuluna ei maksustata Vt otsuse teksti: 3-2-1-37-11 Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlused Riigikohus jättis läbi vaatamata taotluse tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks maksukorralduse seaduses sätestatud liialt ulatusliku kaasaaitamiskohustuse (MKS § 56) ja liialt kitsa vaikimisõiguse (MKS § 64 lg 1 p 6). Vt otsuse teksti: 3-4-1-15-10 Samuti jättis Riigikohus läbi vaatamata taotluse tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks MKS § 1361, mis annab maksuhaldurile õiguse arestida maksumaksja vara veel enne maksu määramist.

Vt otsuse teksti: 3-3-1-50-10 Riigikohus leidis, et nõue tasuda maksuvaidluses 15000 krooni suurust riigilõivu ei ole põhiseadusega vastuolus. Samuti ei ole põhiseadusega vastuolus piirang, mille kohaselt ei saa kohus vabastada juriidilist isikut riigilõivu tasumisest, kui see juriidiline isik ei ole pankrotis. Vt otsuse teksti: 3-4-1-13-10